Menüü

Riigikogu menetluses olevad seaduseelnõud

Autor:
Number 1993 /1 | Lk 14-15

Kokkuvõte

*Põhiseadusliku järelevalve kohtumenetluse seadus

Käesolevas eelnõus on fikseeritud, missugusel instituudil baseerub põhiseadusliku järelevalve kohus ning missugune on tema moodustamise kord, pädevus. Järgides traditsiooniks saanud tsiviil- ja kriminaalprotsessi käiku, on siingi fikseeritud menetluse kord põhiseadusliku järelvalve kohtus alates asja arutamise avalikkuse, keele, kollegiaalsuse ja suulise arutamise põhimõtetest kuni tehtud kohtuotsuse jõustumise ning avaldamiseni „Riigi Teatajas“.

*Õiguskantsleri tegevuse korraldamise seadus

Eelnõus on fikseeritud nõuded õiguskantsleri ametikohale võetavale isikule, tema õiguslik seisund, volituste piirid, samuti ametist tagasiastumise ja volituste lõppemise alused. Lisaks eelnenule on sätestatud ka õiguskantsleri teenindava aparaadi (kantselei) olemus ja funktsioonid.

*Riigi Teataja seadus

Selle eelnõu eesmärgiks on täita üks olulisemaid lünki meie õigusloomes - fikseerida vabariigi õigusaktide, välislepingute ja teadaannete ametlikus väljaandes - Riigi Teatajas - avaldamise kord.

Vastavalt eelnõule hakkab Riigi Teataja ilmuma 3 erineva perioodilise väljaandena. Seaduse avaldamine toimuks 1 nädala jooksul pärast allakirjutamist ning muud õigustloovad aktid, lepingud jne. nädala jooksul pärast nende saabumist Riigikantseleisse. Esitatakse täpsed andmed õigustloovate aktide vorminõuete kohta, määratletakse ära aktide tõlgete kasutamise võimalus.

*Eesti Vabariigi kohalike omavalitsuste volikogude valimisseadus.

Eelnõu fikseerib valimissüsteemi alusena vabad valimised proportsionaalse valimissüsteemi alusel, valimiste territoriaalsuse printsiibi ning valimiste tähtajad. Määratakse kindlaks valimisõiguse subjektid ning neile antav aktiivne ja passiivne valimisõigus.

Täpselt on kirja pandud valimisorganite süsteem ning nendevaheline volituste piiritlemine; hääletamise kord valimistel, hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemine ning mandaatide jaotamine lihtkvoodi ja suuremate jääkide põhimõttel.

*Kollektiivlepingu seadus

Eelnõus antakse kollektiivlepingu legaaldefinitsioon, mis on laiem siiani kasutusel olnud mõistest. Nii nagu definitsiooni kogu eelnõu ettevalmistamisel olnud aluseks rahvusvahelise Tööorganisatsiooni soovitused ja konventsioonid. Sätestatud on kollektiivlepingu pooled, lepingu rakendusala, vorm ja sisu, lepingu sõlmimine, kehtivus ja muutmine ning täitmise kontroll, vaidluste lahendamise ja poolte vastutus.

Käesoleva eelnõu väljakuulutamisel seadusena kaotab kehtivuse ENSV Töök. II peatükk.

*Kollektiivse töötüli lahendamise seadus

Eelnõus sätestatakse kollektiivse töötüli lahendamise ning streigi ja töösulu väljakuulutamise ning korraldamise kord, so. tööseaduste kohaldamisest, kollektiivlepingu sõlmimisest, täitmisest või muutmisest tulenevate töötajate ja tööandjate nõudmiste esitamise ja läbivaatamise kord. Detailselt on fikseeritud töötüli protseduur ning selle „eestvedaja“ - lepitaja olemus aidata leida mõlemat rahuldav lahendus. Streigid on jaotatud hoiatus- ja toetusstreikideks. Ära on toodud ka ebaseadusliku streigi ja töösulu juhtumite loetelu.

*Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus.

Käesolev eelnõu laieneb töölepingu pooltele. Siin on fikseeritud distsiplinaarsüütegude liigid, uued karistuse liigid noomitusest kuni töölepingu lõpetamiseni, karistuste määramine, kustumine ja kustutamine, karistuste vormistamise nõuded ning vaidlustamine.

*Notariaalseadus

Eelnõus on fikseeritud notariaadi uus ladina mudelil põhinev olemus, notari ametisse nimetatavatele isikutele esitatavad nõuded, notari ametialased volitused, vastutus, aga ka notariaaltoimingute loetelu ja nende teostamise põhinõuded. Reguleerimist leiab ka Notarite Koja kui notarite kutseühenduse olemus ja ülesanded.

*Muudatuste ja täienduste tegemise kohta Eesti Vabariigi riiklike ja munitsipaaleluruumide erastamise seaduses.

Eesnõus on laiendatud seaduse alusel erastatavate elamute ringi. Eelnõu näeb ette ka juriidilistele isikutele eluruumide ostmise võimalusi. Sätestatakse tingimused, millistel ei ole korteriühistu moodustamine otstarbekas: täpsustatakse rahvakapitali obligatsioonide väljaandmise ja kasutamise võtteid.

*Metsaseadus

*Ettevõtte tulumaksu muutmise seadus

*Eesti Vabariigi politseiseaduse muutmise ja täiendamise seadus jm.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse