Menüü

Mis saab teadus- ja arendustegevuse korraldusest?

Autor:
Number 1993 /5 | Lk 98-99

Kokkuvõte

Vahetult peale kõrgkoolide seaduse eelnõu valmis ka teadus- ja arendustegevuse seaduse eelnõu, mille koostamises osalesid juristidena käesoleva aritkli autor ja professor Inge-Maret Orgo. Eelnõu valmistas ette komisjon, mille koosseisust ja probleemidest oli pikemalt juttu ajakirja „Juridica“ 3. numbris. 1

Teadus- ja arendustegevuse tervikul õiguslikul reguleerimisel ei ole Eestis peaaegu mingeid traditsioone, kui mitte arvestada Eesti Teaduste Akadeemia seadust, mis võeti vastu 1938. a. (RT 1938, 13, art. 144). Esimene katse koostada vastavat seaduse eelnõu tehti kolm aastat tagasi. 1990. a. juulis valmis Eesti Vabariigi teaduskorralduse seaduse projekt, mille tegemises ei osalenud teadaolevatel andmetel ühtegi juristi. Projekt saadeti juriidilise arvamuse saamiseks Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, kus moodustati vastav komisjon. Õigusteadlaste hinnang oli ühene, projektil puudub regulatsioon, terviklik reguleerimise objekt ning ta on normitehniliselt ebaküps. Ja sinna see projekt jäigi. Nüüd on siis tegemist teise katsega, kusjuures muutunud on nii eelnõu sisu kui ka pealkiri (Teadus- ja arendustegevuse seadus).

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse