Ükski nähtus ega protsess ei toimi ühiskonnas üksi, iseseisvalt.
Ikka leidub teisigi nähtusi ning protsesse, mis esimestega ajaliselt
ühes ruumis liiguvad nagu ajaloo– ja äratuskella seier, nagu sünd
ja surm...
Võim ja vaim, kõlaliselt sarnased, kuid sisult ometi väga erinevad
mõisted, eeldaksid siiski paralleelset arengut, koosmõju. Vaim
näitab võimule kätte suuna, võim annab vaimule jõudu, võimalused
tegutsemiseks. Nii luuakse täiesti uued kategooriad – vaimuvõim ja
võimuvaim. Võim ja vaim koostöös tagavad arengu, viivad elu edasi.
Kas see väide just kogu ajaloo vältel tõestamist on leidnud, kuid
ometi võib siitsamast koduukse kõrvalt mõned näited konstrueerida.
Gustav II Adolf on Euroopa ajalukku läinud eelkõige Rootsi suurriigi
sõjaka kuningana. Eesti rahva ajaloolises mälus on ta aga võimekas
ja valgustatud riigimees, kes rajas Toomemäe nõlvadele alma mater
Tartuensis'e. See pidi andma haritud hingekarjaseid, tohtreid ning
õigusemõistjaid kõigile Läänemere-provintsidele.
Ülikooli rajamine on varjutanud tõsiasja, et kaks aastat varem rajas
sama valitseja Dorpatisse õuekohtu, mis pidi mõistma õigust ja
otsima lepitust Balti mere idarannikust Neeva suudmeni.
Mõlemad institutsioonid said tegutseda napilt veerand sajandit, siis
sundis Maarjamaa ajaloole igiomane sõjaähvardus neid Taaralinnas oma
töö lõpetama. Algusaegadel sõlmitud sidemed olid siiski nii
tugevad, et läbi aastasadade on ühispunktid nende käekäigust
nüüdki veel jälgitavad.
Vene 1889. aasta õigusreform Baltikumis pani punkti Riiga asunud
õuekohtu tegevusele ning samal aastal algas riigivõimu kannustusel
alma mater Dorpatensis'e muundumine Jurjevi keiserlikuks
ülikooliks. Kuid keiserlikust rahvuslikuni ei olnud enam pikk tee.
1. detsembril 1919. a. avati piduliku aktusega Eesti Vabariigi Tartu
Ülikool. Päev hiljem toimus Tallinnas Toompeal endises Rüütelkonna
majas Eesti Vabariigi Riigikohtu korraldav istung. Riigikohtu esimene
avalik istung toimus 14. jaanuaril 1920. a. Tartu Raekojas.
Eesti Vabariigis oli mõlemal, ülikoolil ja kohtul, vaimul ja
võimul, suur autonoomia, mille tingimustes viljakalt areneti.
Koostöös ületati sarnaseid probleeme. Eelkõige oli mõlemal puudus
haritud kaadrist. Tsaariaegsed õppejõud ja kohtunikud olid enamasti
evakueerunud Venemaale, saksa õpetlased ja õigusemõistjad lahkunud
koos okupatsioonivägedega. Eesti rahvusest õppejõude oli seni
ülikoolis tegutsenud vaid üksikuid; eestlased ei saanud sünnimaal
kohtuameteid pidada, vaid pidid siirduma impeeriumi avarustesse või
valima advokaadikutse. Algushetkil olid paljud mehed veel sõjatules,
et kaitsta ülikooli ja kohtu võimalust alustada.
Riigikohtunikud aitasid õigusteaaduskonda uute juristide
koolitamisel. Paljudki nende õpilastest tõmbasid hiljem üll'
kohtuniku talaari, et mõista õigust ja lepitada tülisid.
Kuid ajalugu ei ole ainult kordaminek, muinasjutt. Noore rahvusriigi
kasvuraskused ahendasid nii vaimuvõimu kui õigusvõimu ning taas
pidas riik hädavajalikuks alma materi ja kõrgeima kohtu
eraldamist.
Vaatamata kõigele ei ole oma riigi kriimustused võrreldavad
võõrvõimude rebitud haavadega, mis andsid surmahoobi Riigikohtule
ja panid põdema ülikooli.
Võim ja vaim oma ühtsuses, teineteise toetuses on visad. Võim ilma
vaimuta on pime, tige võim; võim koos vaimuga – vaimuvõim,
õigusvõim, etteaimamatu avarus. Järelikult ei saa olla arengut,
demokraatiat ilma vaimuvõimuta.
Vaimu järjekordset võitu pimeda võimu üle näitas 27. mail 1993.
a. iseseisva riigi kõrgeim kohus oma esimesel pidulikul avaistungil.
Järjepidevust demonstreeris jõuliselt nii selle istungi toimumise
koht – taas Tartu Raekoja saalis – kui eesmärk – veelkordselt
alustada sõltumatu õigusvõimu ülesehitamist. Alates 1. oktoobrist
1993. a. on Riigikohus töötanud Tartus „uues kodus“ –
Toomemäel, Lossi tänav 17, kus lisaks kohtureformi läbiviimisele on
tulnud tegeleda ka kodu rajamisega – kohtuhoone remondiga.
Taas on reformivaludes Tartu Ülikool ning õigusteaduskond. Hoolimata
oma vaevustest on alma mater jäänud iseendale truuks ning
varustanud oma kasvandike ning õppejõudude näol sündivat
õigusvõimu väärika panusega.
Kord jaluletõusnuna ning endale kodu leidnuna aitab Riigikohus
omakorda alma mater'it uute juristide koolitamisel.
Olgugi käesolev ajakirja number seniste sidemete märkimiseks ning
edaspidi koostöö verstapostiks. Kestku võimu ja vaimu koostöö ka
edaspidi, tugevnegu meie sidemed! Palju õnne Riigikohtule oma kodu
valmimise päevaks!