Kokkuvõte

Viimase aasta vältel on Eestis laiema arutelu esemeks olnud kaubandusõiguse reform. Järgnev käsitlus püüab anda lühiülevaate selle reformi käigus juurutatavast ettevõtjate registreerimissüsteemist.

Kaubanduskäibe seisukohalt tähtsust omavate asjaolude avalikustamine on pikemat aega olnud kaubandusõiguse üks keskseid küsimusi. Tänapäevaste kaubandusregistrite esimeste eelkäijatena viidatakse tavaliselt Itaalias keskajal kasutusel olnud kaupmeeste ühenduste liikmete nimekirjadele. Selliseid liikmeskonna registreid pidasid notarid. Romaani maades tulid taolised nimekirjad üldiselt kasutusele 13. –14. sajandil. Hiljem hakkasid nimekirjadele lisanduma prokuuraraamatud ja teave muude esindusõiguslike inimeste kohta. Registrite tähtsus tõusis eriti majandusriikide ajal, mil vastutussuhted äripartneritele erilist huvi pakkusid. Riiklike kaubandusregistriteni jõuti saksakeelsetes maades 19. sajandil. Erinevate kaubandusõiguses tähtsust omavate asjaolude registrid ühendas üheks kaubandusregistriks üldine Saksa kaubandusseadustik 1861. aastal.

• äriregister