Menüü

Vähemusrahvuste poliitika ÜRO-s, OSCE-s ja Euroopa Nõukogus: põhiprintsiibid ja areng

Number 1995 /9 | Lk 386-389

Kokkuvõte


= 1. Terminoloogilisi märkusi

Vähemusrahvustest räägime siis, kui ühes teatud riigis eponüümse, s.o riigile nime andva rahvuse kõrval elavad ka mõned teised rahvusgrupid, kes erinevad põhielanikkonnast keelelise, usulise, rahvusliku kuuluvuse või mõne muu tunnuse alusel. Nimetatud väiksemate rahvusgruppide kaitse on mõeldav aga ainult sel juhul, kui neisse kuuluvad inimesed on ise sellest huvitatud. Vähemusrahvuse kui grupi kaitsmise vajadus sõltub muidugi selle grupi suurusest. Kui vähemusrahvusena elavad mingis riigis vaid mõned üksikud selle rahvuse esindajad või elavad nad üksteisest eemal või on nende erinevus põhirahvusest suhteliselt väike, siis sel juhul ei paku rahvusvaheline õigus neile mingit erilist kaitset. Teiselt poolt on isegi mõeldav, et rahvusvahelisest õigusest tulenevalt kaitstakse hoopis riigi põliselanikkonda. Selline vajadus võiks kõne alla tulla näiteks siis, kui naaberriik on paigutanud oma kodanikke teatud poliitilistel kaalutlustel teise riiki. Rahvusvahelise õiguse peaeesmärk ongi seega rahvusliku identsuse kaitse kas vähemusrahvuse kaitse eponüümse rahvuse (riigi põhirahvuse), eriti sellega assimileerimise vastu või ka eponüümse rahva kaitse oma riigis tema enda rahvusliku identiteedi kaotamise eest.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse