Menüü

Kokkuvõte

Mõistet „eutanaasia“ on käesolevas artiklis mõnevõrra kitsendatud. Nimelt käsitletakse järgnevalt selle all ainult soovitud aktiivset eutanaasiat, st olukorda, kus inimene taotleb oma surma kunstlikku esilekutsumist. Samuti ei vaadelda seda kitsalt meditsiiniõigusliku suhtena. Aktiivne soovitud eutanaasia eeldab vähemalt kahte inimest: ühte, kes surra soovib, ja teist, kes on nõus seda põhjustama. Viimane ei pea seejuures alati olema arst. Küsimus on selles, kas inimesel üldse on õigust oma surma, selle aja ja viisi üle otsustada ehk kas tal on õigus surmale. Arvan, et igaühe suhtumine eutanaasiasse sõltub otseselt vastusest sellele küsimusele. Selles mõttes võiks seda nimetada ka eutanaasia filosoofiliseks põhiküsimuseks. Järgnevalt ongi kõiki eutanaasia poolt- ja vastuargumente püütud vaadelda suremisõiguse kaudu.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse