Kokkuvõte

Eestis suhteliselt hiljuti toimunud kohtureformi ei saa veel kaugeltki lõppenuks lugeda. Seda näitavad viimastel aastatel hulgaliselt üleskerkinud kohtusüsteemi ülesehituse ning õigustmõistva võimu teostamisega seonduvad probleemküsimused. Küllalt suur osa neist on olulisel määral seotud õigustmõistvat võimu ja selle teostamist puudutavate aluspõhimõtetega ja viimaste rakendamisega Eesti oludes. On oluline, et just oma väljakujunemisjärgus saaks Eesti Vabariigi õiguskord toestatud mandri-Euroopa õigusliku traditsiooni kandvate printsiipide poolt, et võimaldada kohtupraktika edasiseks arenguks vajalike lähtealuste ning põhisuundade väljakujunemist.

Kohtusüsteemi ülesehitus ning õigustmõistva võimu teostamise põhiprintsiibid tulenevad Eesti Vabariigi põhiseadusest, kohtute seadusest ning kohtuniku staatuse seadusest. Kaks viimatinimetatut võeti teatavasti vastu juba enne põhiseadust. On selgeks saanud, et mainitud seadused sisaldavad puudusi ning jätavad osa olulisi küsimusi hoopis vastuseta. Väljatöötamisel on uue kohtute seaduse eelnõu, mis peaks tulevikus hakkama reguleerima õigusemõistmisega seonduvat kompaktsemalt ning põhjalikumalt, kui senikehtivad aktid seda suudavad. Ka on kaalumisel olnud muudatuste sisseviimine põhiseaduse kohtusüsteemi reguleerivasse peatükki.

• kohus
,
• kohtualluvus