Menüü

Prokuratuuri funktsioonid Eesti Vabariigi algusaastatel (1918-1920)

Number 1999 /2 | Lk 73-81

Kokkuvõte


I. Sissejuhatus

Käesolevas artiklis käsitletakse prokuratuuri funktsioone Eesti Vabariigis aastatel 1918–1920. Erinevad autorid on Tsaari-Venemaa kohtureformijärgsetel seadustel põhineva prokuratuuri funktsioone liigitanud erinevalt. Artiklis lähtutakse ühest võimalikust tolleaegsele õigusele tuginevast liigitusest, mille järgi prokuratuuri funktsioonid jagunesid kohtulikeks, kohtu-administratiivseteks ja administratiivseteks funktsioonideks.

II. Prokuratuuri kohtulikud funktsioonid

Prokuratuur osales nii kriminaal-, tsiviil- kui ka administratiivasjade menetlemises. Sellest tulenevalt liigitati ka prokuratuuri kohtulikud funktsioonid osavõtu järgi kriminaal-, tsiviil- ning administratiivasjade menetlusest.

1. Prokuratuuri osavõtt kriminaalmenetlusest

Prokuratuuri põhiliseks kohtulikuks funktsiooniks oli osavõtt kriminaalmenetlusest. See oli ühtlasi ka prokuratuuri peamine tegevusala, mis jagunes tegevuseks seaduslikkuse järelevalvajana ja riikliku süüdistajana. Prokuratuuri tegevus seaduslikkuse järelevalvajana sõltus omakorda järelevalveobjektist. Prokuratuuri funktsiooni riikliku süüdistuse kandjana tuleb mõista laiemalt, kui vaid süüdistuse toetamise funktsioonina kohtus. Nimelt hõlmas riikliku süüdistuse funktsioon ka mitmeid prokuratuuri toiminguid kohtueelses menetluses.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse