Menüü

Prokuratuuriseaduse mõningatest probleemsetest aspektidest ning nendest johtuvatest raskustest seaduse rakendamisel

Number 1999 /2 | Lk 58-63

Kokkuvõte

1. Sissejuhatus

22. aprillil 1998 võeti Riigikogus vastu prokuratuuriseadus (RT I 1998, 41, 625), mis jõustus sama aasta 20. mail. Tegemist on taasiseseisvunud Eesti Vabariigi teise seadusega, mis reglementeerib riikliku süüdistuse institutsiooni, prokuratuuri ülesanded, ülesehitust ja teenistuse küsimusi.

Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 151 sätestab, et riikliku süüdistuse ja seaduslikkuse järelevalve korralduse kohtumenetluses (nüüd ja edaspidi autori rõhutus – F. L.) sätestab seadus. Kriminaalmenetluse koodeksi (edaspidi KrMK) § 22 lõige 2 fikseerib, et kohtumenetluses esindab prokurör riiklikku süüdistust. PS § 104 punkt 14 kehtestab, et kohtumenetluse seadused võetakse vastu või muudetakse ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega. Otsides vastust küsimusele, mis on PS § 104 punktis 14 nimetatud kohtumenetluse seadused, saab väita, et kõrvuti näiteks KrMK, halduskohtumenetluse seadustiku, apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku (edaspidi AKKS) ja tsiviilkohtupidamise seadustikuga on nendeks ka täitemenetluse seadustik ja käsitletav prokuratuuriseadus. Kuna prokuratuuriseadus sätestab erinevate prokuratuuristruktuuride pädevuse erinevate kohtuastmete suhtes, reglementeerib see kohtumenetlust. See tähendab, et prokuratuuriseaduse sisuks teiste küsimuste kõrval on ka kohtumenetlus (§ 4 lg 1, § 5 lg 1, § 7 lg 2). Ka kriminaalkohtumenetlust vahetult reguleerivate seaduste (KrMK, AKKS) sisust tuleneb kohtumenetluse reguleerimise vajadus prokuratuuri osas. Seda tehaksegi prokuratuuriseaduse vahendusel. Sellele, et prokuratuuriseaduse saab asetada kohtumenetluse seaduste hulka, osutab ka 22. aprilli 1998. aasta Riigikogu istungi stenogramm prokuratuuriseaduse kolmanda lugemise kohta. Selles on fikseeritud Riigikogu esimehe konstateering, et „seaduseelnõu nõuab vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust“. See tähendab, et prokuratuuriseadust saab ka muuta vaid Riigikogu koosseisu häälteenamusega.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse