Menüü

Kohtu suutlikkusest tsiviilasjade menetlemisel ja tsiviilseaduse arengust

Autor:
Number 1999 /9 | Lk 442-444

Kokkuvõte

Eesti iseseisvuse taastamise järel on kohtutes tsiviilasjade arv aasta-aastalt märgatavalt kasvanud ja ületas justiitsministeeriumi andmetel möödunud aastal juba 21 000 piiri (1994. aastal 17 612 asja, 1995. aastal 18 604 asja, 1996. aastal 19 529 asja, 1997. aastal 20 128 asja ja 1998. aastal saabus esimese astme kohtutesse 21 663 tsiviilasja). See näitab tsiviilkäibe ja tsiviilõiguslike vahekordade intensiivset arengut Eestis viimastel aastatel. 1998. aastal kohtusse esitatud vaidlustest oli näiteks võlaõigusega seoses 9 123 (42%) hagiavaldust, asjaõigust puudutas 300 ja pankrotiavaldusi oli 599. Ülejäänud olid perekonnaõiguslikud ja muud avaldused.

1998. aastal oli möödunud aastate jääkide ja saabunud asjade koguarv 30 038. Sellest suutsid esimese astme kohtud lahendada 18 910 asja ehk 62,9%. Nende andmete põhjal on selge, et tsiviilasjade arv kasvab kohtutes kiiremini, kui kohtud neid lahendada jõuavad. 1998. aastal oli iga ainult tsiviilasju lahendava kohtuniku menetluses keskmiselt 38,3 tsiviilasja kuus ja keskmiselt kulus iga lahendatud tsiviilasja peale 4 kuud ja 22 päeva. Võib arvata, et lahendamata asjade jäägi suurenemisel on nii objektiivsed kui subjektiivsed põhjused.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse