Kokkuvõte

9. veebruaril 2000 võttis Riigikogu vastu kasuliku mudeli seaduse muutmise seaduse (RT I 2000, 19, 117). Kuigi seadus jõustus juba 1. juulil 2000 ja sellega tehtud muudatused kasuliku mudeli seadusesse on olulist laadi, on see sündmus jäänud meie seadusandliku praktika tulevärgis peaaegu tähelepanuta. Valdkond ise on vägagi oluline, sest puudutab tehnilise loomingu edendamise sõlmküsimusi, esmajoones just siseriikliku leiundustegevuse garantiisid. Seni on osutatud seaduse kohta arvamust avaldanud ainult Raul Kartus *1 , kuid publikatsioon on kahetsusväärselt väikesemahuline ja sisuliselt ainult referatiivne, mistõttu mitmedki analüüsi vajavad probleemid ei ole käsitlemist leidnud.

Arvestades ülalesitatut, püüabki käesoleva artikli autor põhjalikumalt analüüsida olulisemaid kasuliku mudeli seaduse muudatusi, kuid samal ajal peab vajalikuks ka juhtida tähelepanu tema arvates problemaatilistele küsimustele uuendatud seaduses.

Olulisemad uuendused ja nendega seonduvad probleemid

Esimeseks ja tänuväärseimaks muudatuseks on see, et kooskõlas uuendatud seaduse *2 §5 lõikega 5 saab kasulike mudelitena kaitsta mitte ainult seadmeid (s.t konstruktsioonilisi lahendusi), vaid ka meetodeid (tehnoloogilised protsessid, ainete valmistamise viisid jms) ja aineid (ingridientide kompositsioonid, aga ka toiduainete segud, joogid jms, seega kohalikule ettevõtjale vägagi elulised asjad).

• kasulik mudel