Kahes viimases „Juridicas“ on avaldatud reklaam 27.–28.
septembril k.a toimuva konverentsi „Eesti tsiviilseadustik ja
Euroopa eraõigus“ kohta. Selles „Juridicas“ on avaldatud
konverentsi ajakava, programm ja ürituste programm. Rõõmu teeb see,
et konverentsile on nõustunud tulema peaaegu kõik need, keda oleme
esinema kutsunud. Professor Ole Lando on kindlasti Euroopa tuntuimaid
tsiviilõigusteadlasi, tema juhitud komisjon on välja töötanud
Euroopa lepinguõiguse põhimõtted, mis on viimase aja kaalukamaks
saavutuseks tsiviilõiguses. Euroopa ja maailma tasemel juhtivateks
õigusteadlasteks on ka prof Peter Schlechtriem, kes on meie
juristidele tuttav kui eesti keelde tõlgitud võlaõiguse õpikute
autor ning meie üks peamisi ekspert võlaõigusseaduse koostamisel,
prof Thomas Wilhelmsson, kellega on õigusteaduskonnal kõige pikemad
koostöökogemused, samuti prof Jerzy Rajski, prof Rainer Hausmann,
prof Bernd Stauder, prof Hans-Werner Eckert jt. Külalisesinejate
hulgas on ka prof Athanassios Yiannopoulos, tuntuim tsivilist USA-s,
ainsa tsiviilõigusega osariigi, Louisiana tsiviilkoodeksi uuendatud
versiooni põhiautor, kes on olnud eksperdiks meie asjaõigusseaduse
ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse eelnõude koostamisel. Venemaa on
esindatud oma juhtiva professori, Moskva Ülikooli õigusteaduskonna
dekaani Jevgeni Suhhanoviga, Leedust ja Lätist on ettekandjateks
nende juhtfiguurid – prof Valentinas Mikelenas ja prof Kalvis
Torgans. Esindatud saab olema 15–18 välisriiki (osad ettekanded on
kirjalikud). Eestist on ettekanded eelnõude autoritelt, ekspertidelt,
õppejõududelt ja kohtunikelt.
Konverentsi eesmärgiks on arutada tsiviilõiguse olulisemaid
probleeme, võrrelda Eestit teiste riikidega ning seada sihte
tulevikuks. Loodetavasti on selleks ajaks vastu võetud
võlaõigusseadus ning saame seega teha vahekokkuvõtte pärast 1993.
aastat, mil võeti vastu esimene tsiviilseadustiku osaseadus –
asjaõigusseadus – ja konstateerida, et Eestil on olemas oma
kaasaegne tsiviilseadustik. Käsitleme konverentsi temaatikat
blokkidena, vastavalt tsiviilseadustiku struktuurile: üldküsimused,
perekonnaõigus, asjaõigus, pärimisõigus ja võlaõigus. Igas
blokis on üks või mitu esinejat Eestist ning välisesinejad. Kõige
enam on ettekandeid võlaõigusest ning asjaõigusest.
Konverents on igati esinduslik ja Eesti tingimustes ka mõnevõrra
erandlik, eelkõige osavõtjate suure arvu ja esinejate kõrge taseme
tõttu. Eestis on sellise mastaabiga õigusteadusliku konverentsi
läbiviimine esmakordne. Osavõtjate hulgas on akadeemilise taustaga
inimeste (õppejõud, doktorandid, magistrandid, üliõpilased,
teadurid) kõrval hulgaliselt praktikuid: kohtunikke, advokaate,
notareid, prokuröre jt. Vanemuise kontserdisaali kohad on juba
peaaegu kõik reserveeritud. See on küllaltki unikaalne ettevõtmine,
mis on ühisürituseks suurele arvule Eesti juristidele ning ühtlasi
võimaluseks oma silmaga näha rahvusvahelise tasemega teadlasi ja
isiklikult nendega suhelda. Ettekannetest vabaks jääv aeg on
sisustatud erinevate üritustega, eesmärgiga võimaldada eelkõige
suhelda kõigil kõigiga. Loodame, et sellised ühised suurüritused
saavad traditsiooniks ja aitavad Eesti juristkonda paremini liita.
Konverentsi õnnestumiseks on oluline panus korraldajatel ja
sponsoritel, kes on aidanud konverentsi rahastada: Tartu Ülikool,
Justiitsministeerium ja Riigikohus (kui korraldajad) ning sponsorid
Eesti Ühispank (peasponsor), Eesti Pank, Eesti Advokatuur ja 16
advokaadibürood, Notarite Koda, Deutsche Stiftung für
internationale rechtliche Zusammenarbeit e.V (IRZ), Riigiprokuratuur
ja Riigikantselei Eurointegratsioonibüroo.
Konverentsi peamiseks õnnestumise eelduseks on aga osavõtjate huvi
ja entusiasm. Kohtumiseni Tartus!