Menüü

Kokkuvõte

Eesti ühinemine EL-ga avab Eestile Euroopa ühtse siseturu, kus toimub kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumine. Tulenevalt niisugusest liikumisvabadusest võib tekkida olukordi, kui töölepinguline suhe võib baseeruda erinevatel õigussüsteemidel. Artiklis on vaatluse alla võetud küsimus, millise riigi õigust tuleb niisuguses situatsioonis rakendada. Käsitletakse 1980. aasta Rooma konventsiooni, mis annab töölepingule kohaldatava õiguse kohta üldreegli ja jõutakse tõdemuseni, et vastavad põhimõtted kajastuvad ka Eesti rahvusvahelise eraõiguse seaduses. Peatutakse ka EL direktiivil 96/71/EÜ, mis reguleerib kohaldamisele kuuluva õiguse kindlaksmääramist juhul, kui töötaja lähetatakse teenuste osutamise raames teise riiki. Tõdetakse, et selle direktiivi reegleid ei ole veel Eesti õigussüsteemi harmoniseeritud.

Artikli viimane osa puudutab kohtualluvuse problemaatikat. Selgitatakse EL-i määruse 44/2001 sätteid, mis reguleerivad töövaidluse tekkimisel pädeva kohtu kindlaksmääramise küsimusi.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse