Kokkuvõte

Igas õigusvaldkonnas on olemas rida mõisted ja põhimõtted, mis on selle õigusvaldkonna jaoks määrava tähtsusega ning ilma milleta ei ole võimalik selles õigusvaldkonnas hakkama saada. Individuaalses tööõiguses on niisugusteks mõisteteks töötaja, tööandja ja tööleping. Autor tõstatab küsimuse vajadusest hinnata muutunud majanduskeskkonnas ümber mitmed senini Eesti tööõiguses valitsevad arusaamad ja mentaliteedid. Tõstatatakse küsimus, kas tööõigus peab tänaseid ühiskondlikke ja majanduslikke suhtes arvestades olema ikka veel töötaja kaitse õigus või peaks rõhu asetama koostööle ja pooltevahelise suhte lepingulisele kujundamisele; kas töötaja sõltuvus tööandjast peaks jätkuvalt olema määravaks töötaja tunnuseks või tuleks see asendada muude tunnustega; kas töötaja ja füüsilisest isikust ettevõtja kõrval tuleks välja kujundada kolmas töö tegija kategooria, mis hõlmaks sotsiaalset kaitset vajavaid töötegijaid, keda ei saa pidada töötajateks. Eesti tööõiguses ja tööõiguskirjanduses seni tagaplaanile jäänud tööandja staatust käsitledes juhib autor tähelepanu vajadusele muuta suhtumist tööandjasse. Töölepingu olemuse juures rõhutab autor töösuhte lepingulist iseloomu, eitamata samas isiklik-õigusliku külje olemasolu töösuhtes.

• tööõiguse üldmõisted ja printsiibid
,
• tööleping
,
• tööandja