Kokkuvõte

26. märtsil 2004 möödus 75 aastat Eesti kriminaalseadustiku vastuvõtmisest. Ehkki 1929. aasta seadustiku väljatöötamisel võeti aluseks 1903. aasta Vene uus nuhtlusseadustik, oli siiski tegu euroopaliku õigusega, mille kehtestamisega tehti lõpp Vene etapile Eesti karistusõiguses.

Autor annab ajaloolise ülevaate seadustiku väljatöötamisest, keskendudes eriti Tartu Ülikooli hilisema professori K. Saarmanni osale selles töös. Selle kõrval selgitatakse enne kriminaalseadustiku jõustumist kehtinud karistusõiguse süsteemi ja põhimõtteid, rõhutades asjaolusid, mis tingisid vajaduse uue seaduse järele. Tutvustatakse kesksemaid ideid, mis olid kriminaalseadustiku väljatöötamise alusteks; eelnõu väljatöötamise erikomisjoni tööd; valminud eelnõu üld- ja eriosa struktuuri ja regulatsiooni põhimõtteid ning vastuvõetud seadustiku jõustamisega seotud probleeme. Eraldi tuuakse ära K. Saarmanni hinnang kriminaalseadustiku kohta.

Artikkel võimaldab tõmmata huvitavad paralleele 1920. aastate ja 1990. aastate kriminaalõiguse reformide vahele Eestis.

• õigusajalugu
,
• karistusõiguse üldmõisted ja printsiibid