Kokkuvõte

Tänapäevase põhiseaduse mõttes tähendab õigusriik üldiselt riikliku võimu teostamist põhiseadusest lähtuvate seaduste alusel eesmärgiga tagada inimväärikus, vabadus, õiglus ja õiguskindlus. Õigusriigi idee ei ole garanteeritud ainult konstitutsiooniõigusega, vaid leiab erilist äramärkimist ka karistusseadustike sätetes. Nii märgitakse alati selgesõnaliselt ära seaduslikkuse printsiip. Teised õigusriiklikud põhiprintsiibid nagu teopõhimõte ja süüvõimelisus teo toimepanemise ajal leiavad nimetamist vastavate regulatsioonide juures.

Kui vaadelda loomult õigusriiklike õiguskordade karistusõiguslikes üksiksätetes nimetatud nõuetest kinnipidamist, siis torkab silma, et tänased seadusandjad on nendest kinnipidamisel raskustes. Sotsiaalselt hukkamõistetava käitumise uued esinemisvormid ja muutunud väärtushinnangud, ennekõike aga kuritegevuse järsk kasv ja ühiskonna õiguskindluse vähenemine, sunnivad seadusandjat lakkamatult tegelema karistusõigusega. Ja karistusõiguse õigusriiklikud põhiprintsiibid muutuvad seejuures kergesti probleemiks. Autor vaatleb õigusriigi põhimõtete järgimist kohta uuendatud Saksa karistusseadustikus.

• põhiõigused, vabadused ja kohustused
,
• karistusõiguse üldmõisted ja printsiibid
,
• süütegu
,
• Prokuratuur
,
• lihtmenetlused