Menüü

Karistusõigusel on oma füüsika. Teo ja tagajärje omistamine – vanad ja uued dogmaatikafiguurid karistusõiguses

Autor:
Number 2004 /3 | Lk 168-175

Kokkuvõte

Naturalistliku seaduspärasuse ja kirjutatud seaduse vahele jääb inimese käitumist reguleerivate primaarnormide toimeala. See on valdkond, kus naturalistlik determineeritus ja inimese tahtevabadus saavad kokku ning annavad tulemuseks õiguslikult reguleeritud käitumise. Selline normatiivne regulatsioon on mõneti kahetine – ta peab arvestama küll naturalistlike seaduspärasustega, kuid õigusel on ka oma sisemine loogika.

Probleem on eelkõige selles, kui palju võib karistusõiguse dogmaatika ja selle vahendusel ka õigus ise hälbida naturalistlikust tegelikkusest ning kujundada oma seaduspärasused. Kas ja kui palju peab inimese vastutusele võtmisel piirduma lihtsalt tõsiasjaga, et tegu ja selle tagajärg on tema tehtud ja kandku ta nüüd selle eest ka karistust, või tuleneb karistusõiguse oma füüsikast veel mingeid vastutust laiendavaid või kitsendavaid pidepunkte? Täpsemalt käsitletakse artiklis probleemi, kas ja kui palju põhistab isiku vastutust naturalistlik kausaalsus ja kui palju võtab karistusõigus seda tulemit korrigeerida.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse