Kokkuvõte

Eesti õigusloomeprotsess on nüüdisaegsete elektrooniliste vahendite abil jõudsalt liikumas avatuse poole ning kodanikel on võimalik Interneti teel jälgida seaduste valmimist. Osalusdemokraatiast võiks aga kõnelda alles siis, kui seaduseelnõude avaldamisest on jõutud kodanikeühenduste kaasamiseni eelnõu ettevalmistusprotsessi ning järjekindla partnerluseni valitsuse ja valitsusväliste organisatsioonide vahel. Selleks tuleb määratleda riigi partneriks pürgivate valitsusväliste organisatsioonide olemus ja potentsiaal ning ühiselt kokku leppida koostöö alused.

Artiklis otsitakse vastust küsimusele, mida mõista valitsusvälise organisatsiooni all, milline on sellise ühenduse seos mittetulundusühinguga, kuidas peaks toimuma valitsusinstitutsioonide ja ühiskonna erinevate gruppide dialoog, millised on valitsusväliste organisatsioonide kaasamise praktilised eelised, milliseid samme on Eestis osalusdemokraatia arendamisel asutud ning mida tuleks selles vallas täiendavalt teha. Seejuures käsitletakse artiklis ka ÜRO ja Euroopa Nõukogu õigusakte, mis sätestavad valitsusväliste organisatsioonide õigused ja kohtused.

• demokraatia
,
• Mittetulundusühingud ja sihtasutused
,
• seadusandlus