Kokkuvõte

Euroopa Liitu iseloomustab pidev dünaamiline areng, aluslepinguid muudetakse aga harva ning see menetlus on aeganõudev. Kuidas aga saavad õiguslikud võimalused sellises olukorras kaasas käia tegelike vajadustega? See on võimalikuks osutunud vaid tänu artikli 308 olemasolule Euroopa Ühenduse asutamislepingus. Tegemist on üldise ning transversaalse õigusliku alusega, mis lisandub eri valdkondade õiguslikele alustele.

Vastuse leidmine küsimusele, kas liit on pädev mingi meetme võtmiseks, võib praegu olla märkimisväärselt aeganõudev. Aluslepingud Euroopa Ühenduse ja liikmesriikide pädevuse jaotust piisavalt selgelt ei reguleeri ja Euroopa Ühenduse pädevuspiirid selguvad vaid eri valdkonda reguleerivate artiklite analüüsimisel. Olukorra muudab lihtsamaks Euroopa Liidu põhiseaduse leping, mille I osas on toodud pädevuste kataloog.

Põhiseaduse lepingu väljatöötamisel oli pikalt arutusel ka vajadus paindlikkuse klausli säilitamise järele pädevusi korrastavas põhiseaduse lepingus. Mõningatest vastuhäältest hoolimata peeti sellise sätte säilitamist liidu edasise arengu seisukohalt eluliselt vajalikuks.

Artikli eesmärgiks on näidata, kuivõrd paindlikkuse klausel (Euroopa Ühenduse asutamislepingu art 308) võimaldab täita pädevuse jaotuses lünki Euroopa Ühenduse asutamislepingus ning milline on selle klausli roll tulevikus, Euroopa põhiseaduse lepingu kontekstis.

• välissuhted ja välislepingud
,
• Euroopa Liit