Kokkuvõte

Põhiseaduslikkuse järelevalve eesmärgiks on tagada riigi alusakti – põhiseaduse – järgimine. Põhiseadusega võivad vastuolus olla nii Euroopa Ühenduse esmane kui ka teisene õigus, seega peaks olema tagatud põhiseaduslikkuse järelevalve mõlemal juhul. Küsimus on vaid selles, kuidas järelevalve peaks ja võiks toimuda. Integratsiooniõigus (sh ühenduse õiguse ülimuslikkuse põhimõte) ei saa õigustada riigi põhiseaduse aluspõhimõtete rikkumist, sest põhiseaduse aluspõhimõtted on põhiväärtused, ilma milleta Eesti riik ja selle nimel kehtestatud põhiseadus kaotavad oma olemuse.

Autor on seisukohal, et Eestis valitud põhiseaduslikkuse kohtuliku järelevalve mudel on sobiv tagama põhiseaduses sätestatud riigi aluspõhimõtete kaitset, kuid praegu kehtiv õigus ei võimalda lünkadeta põhiseaduslikkuse kohtulikku järelevalvet integratsiooniõiguse üle. Tagatud ei ole välislepingute (ühendusega sõlmitud aluslepingute muudatuste või uute aluslepingute) põhiseadusele vastavuse preventiivne järelevalve. Selgusetu on seadusandja seisukoht ühenduse teisese õiguse (samuti seda inkorporeerivate riigisiseste õigusaktide) üle põhiseaduslikkuse järelevalve teostamise suhtes. Seadusandjal tuleks kaaluda integratsiooniõigusega seoses põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse reguleerimist; ta ei tohiks jätta põhiseaduse täiendamise seaduses sisalduva kaitseklausli sisustamist ja selle kasutamist põhiseaduslikkuse järelevalves vaid kohtupraktika kujundada.

• Euroopa Liit
,
• põhiseaduslikkuse järelevalve