Kokkuvõte

Artikli autorid visandavad viimased olulised arengusuunad Euroopa Inimõiguste Kohtu pretsedendiõiguses, kus käsitletakse eraelu kaitset. Täpsemalt käsitletakse viimase kümne aasta kohtupraktikat, mis seostub isikuandmete kaitse, transseksuaalsuse, homoseksuaalsuse, eutanaasia ja katseklaasiviljastamisega, isiku kaitsega keskkonnareostuse eest ning ka välismaalaste õiguste mõnda aspekti. Artiklis antakse ülevaade kõige olulisematest otsustest nendes valdkondades ja mõnedest üldistest suundadest. Arutelu sisaldab ka lühikest meetodite ja tõlgendamisprintsiipide kommentaari.

Autorid on seisukohal, et Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklile 8 toetuvates lahendites on mõningane suundumus pöörata varasemast enam tähelepanu nende spetsiifilisele olukorrale, keda võiks nimetada sotsiaalseks vähemuseks. See tendents on tajutav trans- ja homoseksuaalsust käsitlevas kohtupraktikas. Ka võib autorite arvates kohtupraktikas täheldada märkimisväärset ja jätkuvat liikmesriikide hindamisruumi rõhutamist palju vaidlust tekitavate moraalsete küsimuste otsustamisel nagu eutanaasia ja katseklaasiviljastamine. Autorid toovad kohtupraktika arengusuunana välja ka selle, et esineb teatav suundumus määratleda eraelu austamise mõiste selliselt, et see hõlmaks kõik põhilised eeltingimused enese määratud eraeluks. Artikkel 8 näib mitte enam piirduvat inimtegevuse vastastikusest mõjust tulenevate erasfääri riivetega.

• Rahvusvaheline õigus
,
• põhiõigused, vabadused ja kohustused