Kokkuvõte

Tänapäevases teadmistele ja innovatsioonile suunatud infoühiskonnas intellektuaalse omandi osatähtsus järjekindlalt kasvab. Intellektuaalse omandi ainuõiguslik iseloom tekitab aga paratamatult konkurentsiõiguslikke pingeid. Üheks selliseks pingeallikaks on litsentsi andmisest keeldumine, mis võib turu iseärasuste tõttu põhjustada märkimisväärseid heaolukadusid. Sellistes situatsioonides on ühiskonna kui terviku heaolu tagamiseks vajalik konkurentsiõiguslik sekkumine.

Käesolev artikkel käsitlebki asjaomast konkurentsiõiguse ja intellektuaalse omandi kokkupuutepunkti Euroopa Ühenduse õigusruumis. Nimelt on Euroopa Ühenduse konkurentsiorganite praktikas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 82 („Valitseva seisundi kuritarvitamine“) kohaldamisel olulistele vahenditele juurdepääsu keelamise juhtumite suhtes välja kujunenud oluliste vahendite doktriin (essential facilities doctrine). Nimetatud doktriin sisaldab tingimusi, mille täidetust konkurentsiorganid valitseva seisundi kuritarvitamise olemasolu tuvastamiseks hindavad. Oluliste vahendite doktriini kohaldamisel litsentsi andmisest keeldumise kaasustes ei ole konkurentsiorganite praktika aga järjepidev, mistõttu on doktriini sisu sundlitsentsimise korral segane. Käesoleva artikli eesmärgiks on olemasoleva praktika ja erialakirjanduse põhjal välja selgitada, milline on või peaks olema oluliste vahendite doktriini sisu sundlitsentsimisel.

• konkurents
,
• intellektuaalse omandi õiguse üldmõisted ja printsiibid
,
• Euroopa Liit