Kokkuvõte

Kriminaalmenetluse üks oluline põhimõte on kohtumenetluse vahetuse ja suulisuse printsiip. Kriminaalmenetluse seadustiku § 15 lõikes 1 on sätestatud, et maakohtu kohtulahend võib tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud. Siiski ei ole teatud tingimustel välistatud ka kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamine kohtuistungil.

Käesolevas artiklis on esitatud ülevaade sellest, millised on tunnistaja (ja kannatanu) kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise lubatavuse olulised tingimused Eesti kriminaalmenetluses, millist eesmärki teenib ütluste avaldamine ning milline tõenduslik tähendus on avaldatud ütlustel. Artikli arutlusobjektiks on küsimus, kuidas kohtueelses menetluses tagada, et kohtulikul arutamisel oleks vajaduse korral võimalik avaldada süüstava tunnistaja (ja kannatanu) kohtueelses menetluses antud ütlused, mille usaldusväärsuse kontrollimisel on kahtlustatav ja tema kaitsja saanud küsitlemisõiguse kasutamise kaudu osaleda. Täpsemalt öeldes on arutlusobjektiks küsimus sellest, millistel juhtudel oleks otstarbekas juba kohtueelses menetluses tagada kahtlustatavale ja kaitsjale võimalus tunnistajat (ja kannatanut) küsitleda ning sel moel võimalikult tõhusalt ütluste usaldusväärsust kontrollida. Ühtlasi on esitatud üks võimalik arusaam sellest, kuidas tagada kahtlustatavale ja kaitsjale võimalus kohtueelses menetluses tunnistajat (ja kannatanut) küsitleda.

• tõendamine kriminaalmenetluses
,
• kriminaalmenetluse subjektid