Menüü

Kokkuvõte

Õigusriigi printsiipide hulka kuuluvad ka võimude lahusus, õiguskindlus ja sõltumatute kohtute poolt tagatav õiguskaitse. Õigusriigis ei pea seadustest täpselt kinni pidama mitte ainult täidesaatva võimu organid, vaid ka legislatiivorganid.

Eesti eraõiguses on õiguskindluse teenistusse rakendatud ka notar, kes peab avalik-õigusliku ameti kandjana aitama õiguskindlust tagada. Praktika näitab aga, et selle ülesande täitmisel kipuvad notarit mõnikord segama kliendi soovid. Kui selgub, et seadusesäte on vastuolus kliendi soovi juhtiva otstarbekusega, siis on aeg-ajalt juhtunud nii, et peale jääb otstarbekus. Otstarbekuse kasuks otsustamise patust ei ole vabad ka kohtud. Otstarbekuse eelistamine kerkib päevakorda eriti siis, kui seadusandja poolt kehtestatud õigusnormi otstarbekuses tekib kahtlusi.

Artiklis käsitletakse asjaõigusliku ostueesõiguse ja eelmärke näitel mõnda juhtu, mille puhul on tekkinud kahtlus, et seaduse rakendamisel on seadusesätted toodud ohvriks otstarbekusele. Selleks avatakse nimetatud õigusmõistete olemust ja sisu ning hinnatakse õiguse rakendajate põhjenduste sobivust ja paikapidavust. Kuna Eesti ostueesõigus ja eelmärge on kujundatud Saksa õiguse eeskujul, on kodumaiste allikate nappusest tingituna olukorra selgitamisel kasutatud Saksa allikaid. Ühtlasi on tehtud mõned õiguskindlust suurendada aitavad ettepanekud kehtiva õigusliku regulatsiooni muutmiseks.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse