Menüü

Kokkuvõte

2002. aastal H. Tammiste poolt kirjutatud artiklis „Mittevaralisest kahjust Eesti kohtupraktikas“ jõuab autor järeldusele, et Eesti kohtud jätavad mittevaralise kahju nõuded sageli rahuldamata ja selle põhjuseks on reeglina kas nõude alusetus või ekslik formuleerimine. Samuti tõdetakse artiklis, et kohtunike seas puudub ühtne seisukoht ning eri kohtud lahendavad sarnaseid probleeme sageli erinevalt. Viidatud töö põhineb võlaõigusseaduse jõustumise eelsel kohtupraktikal; lisaks sellele on vahepeal kogunenud suurem hulk uut kohtupraktikat, milles kohtud on mittevaralise kahju nõuete lahendamisel kohaldanud juba võlaõigusseaduse norme. Edasi on liikunud ka Eesti riik ja majandus. Seetõttu on kohane küsida, kas muudatused on toimunud ka mittevaralise kahju hüvitamise kohtupraktikas.

Käesolevas artiklis antakse ülevaade mittevaralise kahju hüvitamise nõudeid käsitlevatest lahenditest, mis on tehtud 2006. aastal Eesti esimese ja teise astme kohtutes tsiviil- ja haldusasjades. Välja tuuakse mõned kohtupraktika suundumused ja probleemid. Artikkel põhineb 2006. aastal kohtus arutusel olnud tsiviilasjade kohta Riigikohtus 2007. aasta märtsis koostatud analüüsil ja sama ajavahemiku haldusasjade kohta 2007. aasta oktoobris koostatud analüüsil. Mittevaralise kahju hüvitamist reguleerivatele seadusesätetele ei ole käesolevas artiklis eraldi keskendutud ning regulatsiooniga seoses on avaldatud vaid mõningaid varasemat kirjandust täiendavaid ja autori arvates diskussiooni väärivaid mõtteid.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse