Menüü

Tervelt pooled artiklid siinses Juridica numbris alustavad teemaarendust küsimärgiga. Kaks artiklit küsivad „kas“, üks „kuidas“. Ka need artiklid, mille pealkirjas küsisõna ega küsimärki pole, teevad tegelikult sama – küsivad. Kuid ükski artikkel ei lõppe küsimärgiga. Autorid püstitavad küsimused ja vastavad neile. Ja need ei ole sellised küsimused, mis huvitavad vaid autoreid endid.

Mart Susi väitekirjal põhinevas artiklis otsitakse vastust küsimusele, kas ja millises ulatuses on Eesti õigusruumis tagatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis sätestatud põhiõigus tõhusale menetlusele enda kaitseks. Lisaks sellele vaatleb autor ka mõnede Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendites kasutatavate õigusmõistete ning õigusinstrumentide puutepunkte Eesti õigusruumiga, sh nii õigusaktide kui ka Riigikohtu lahenditega.

Kaarel Relve selgitab oma artiklis Århusi konventsiooni artikli 9 lõike 3 võimalikku mõju keskkonnaalase kaebuse esitamise õigusele Eestis. Selleks analüüsitakse konventsiooni sõnastust, uuritakse seisukohavõtte asjakohases kirjanduses ning käsitletakse artikli 9 lõike 3 rakendamist konventsiooni nõuete järgmist kontrollivas komisjonis ja Eesti halduskohtutes.

Urve Liin tuletab meelde, millised olid vana, s.o 1996. aasta pärimisseaduse kitsaskohtadeks peetud probleemid ning kas ja kuidas need on 1. jaanuarist 2009 jõustunud uues seaduses lahendatud. Artiklis analüüsitakse uuenenud pärimismenetlust ja võrreldakse seda senikehtinud regulatsiooniga, võttes vaatluse alla eelkõige pärimismenetluse algatamise.

Alates 1. jaanuarist 2009 jõustus avaliku teabe seaduse muudatus, mis näeb ette dokumendiregistri avalikkuse ametiasutuse veebilehel. Liina Kangeri artiklis uuritakse, kas ja kuidas rakendub jõustunud muudatusega taotletav põhimõte, et üldiselt on asutuse dokumendiregister avalik, kuid erandina võib esineda ka mitteavalikke teavikuid. Artiklis selgitatakse normide vahel tekkivaid vastuolusid, mis ei võimalda ametiasutustes kujuneda ühetaolisel dokumentide avaldamise halduspraktikal. Põhiküsimuseks on, missugused dokumendid tuleb alates 1. jaanuarist 2009 avalikustada, s.t millised dokumendid on juurdepääsupiiranguta ja millistele on juurdepääs piiratud või tuleks täiendavalt piirata märkega „ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS“.

Erkki Hirsniku artikkel käsitleb karistusõiguses vaenu õhutamise koosseisuga kaitstavat õigushüve. Vaenu õhutamise koosseis on hetkel aktuaalne eelkõige kahel seadusandlusega seotud põhjusel. Esiteks jõudis Eestis 2007. aastal Riigikokku eelnõu, mis muudaks mitmeti praegu kehtivat vaenu õhutamise regulatsiooni, ning teiseks on Euroopa Liidu tasandil üles näidatud initsiatiivi kriminaliseerida kogu Euroopas holokausti ja muude mastaapsete kuritegude eitamine, heakskiitmine ja ohutumana näitamine.

Merle Muda vaatleb kriitiliselt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohti asjas 3-4-1-06-08. Käsitletud lahendis on Riigikohus asunud järeldusele, et tükipalgasüsteemi puhul võib tööandja töötaja tööaja üle töö- ja puhkeaja seaduses ettenähtud korras arvestuse pidamata jätta ning maksta tasu ainult töötulemuse põhjal.

„Hea küsimus!“ öeldavat siis, kui vastust ei teata. Paljudele küsimusele aga polegi seda ainust ja õiget vastust. Sel juhul on vastusest endast olulisemgi selle vastuse põhjendamine. See eristab Juridica artikleid päevalehe rubriikidest stiilis „Jurist vastab“. Jääbki eristama, peabki jääma.

Head lugemist!

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse