Menüü

Kokkuvõte

Artiklis analüüsitakse mõningaid probleeme, mis on tõusnud ühinemist ja jagunemist reguleerivate äriseadustiku normide rakenduspraktikas. Osa käsitletavaid küsimusi põhineb kohtute infosüsteemis (kis.kohus.ee) sisalduvatel maa- ja ringkonnakohtu lahenditel ning kohtunikuabide lahenditel, osa aga on muudel praktikas üles kerkinud probleemidel. Peatutakse küsimusel, kas kapitali suurendamine ühinemisel on kohustuslik nõue, kas aktsiaseltsi ühinemislepingut peab alati kontrollima audiitor või on ka siin võimalikud erandid, millised on ühendatava ühingu lõppbilansi koostamise ja kinnitamise nõuded ning mis hetkest läheb ühinemise käigus üle vara. Jagunemisega seoses vaadeldakse jagunemist uue ühingu asutamisega ning kapitali vähendamise korda jagunemisel. Eesti kehtiva õiguse ja praktika kõrval antakse ülevaade ka sellest, kuidas Saksa Umwandlungsgesetz vastavaid küsimusi reguleerib ja kuidas vastavaid norme Saksamaal tõlgendatakse. Võrdlust võimaldab asjaolu, et enamik vaadeldavatest Eesti äriseadustiku normidest on analoogsed Saksa regulatsiooniga.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse