Menüü

Kokkuvõte

Eesti kohtupraktikas on sagenenud intellektuaalset omandit käsitlevad kohtuvaidlused. Liitumisel Euroopa Liiduga hakkasid Eesti suhtes kehtima nii Euroopa Liidu siseturgu kui ka intellektuaalset omandit puudutavad reeglid. Siseturu üheks peamiseks eesmärgiks on riigisiseste turgude sulatamine üheks suureks turuks, millega moodustatakse piirideta ala, mille ulatuses tagatakse kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine (neli põhivabadust). Intellektuaalse omandi kaitse omakorda loob isikutele õigusi teiste kaubandusliku vabaduse piiramiseks. Siit tekib olemuslik konflikt, kus turuosaliste õigused nõuavad mõistlikku tasakaalustamist. Paralleelimport on Euroopa Liidu õiguses võrdlemisi vana ja praktikarohke valdkond, mille kohta põhjalikum eestikeelne käsitlus puudub. Seetõttu on õigustatud vajadus avaldada sellel Euroopa Liidu õigusega seonduval teemal tavapärasest mõnevõrra pikem artikkel, mis keskendub Euroopa Kohtu asjakohase praktika analüüsile ning toob välja peamised kriteeriumid, mille järgi paralleelimporti ja intellektuaalse omandi kaitset puudutavaid kaasuseid lahendada. Kohati puudutatakse ka Eesti riigisisest kohtupraktikat. Tulemusena heidetakse pilk sellele, kuidas Euroopa Kohus on oluliselt kärpinud intellektuaalse omandi omanike tiibu, võimendades hinnakonkurentsi paralleelse kaupade impordi kaudu teistest liikmesriikidest. Teema aktuaalsusest annab aimu fakt, et alles hiljaaegu on Euroopa Kohus teinud olulisi otsuseid, milles selgitatakse paralleelimpordiga seonduvaid küsimusi.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse