Menüü

Ne bis in idem põhimõte. Euroopa Inimõiguste Kohtu 10. veebruari 2009. a otsus asjas Sergey Zolotukhin vs. Venemaa

Autor:
Number 2009 /3 | Lk 143-147

Kokkuvõte

Ne bis in idem põhimõte ehk teistkordse kohtumõistmise ja karistamise keeld on üks neist karistusõiguse põhimõtetest, mis mitmes rahvusvahelises inimõiguste lepingus, sealhulgas inimõiguste ja põhivabaduste Euroopa konventsiooni seitsmendas protokollis, on tõstetud inimõiguse staatusesse, ning mis on paljudes riikides, Eesti nende hulgas, kinnistatud konstitutsioonilise printsiibina.

Protokolli nr 7 artikli 4 lõike 1 ja Eesti Vabariigi põhiseaduse § 23 lõike 3 sarnasuse tõttu ja põhiseaduse rahvusvahelise õigusega konformse tõlgendamise tagamiseks on Riigikohus ne bis in idem põhimõtte tõlgendamisel võtnud abiks Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika. Sergey Zolotukhini kohtuasjas tehtud otsuses võttis Euroopa Inimõiguste Kohtu suurkoda revideerimisele ne bis in idem põhimõtte senise kohaldamispraktika. Sellel otsusel on mõju ka Eesti kohtupraktikale asjades, kus teistkordse karistamise küsimus üles kerkib.

Nii protokolli nr 7 artikli 4 lõikes 1 kui ka põhiseaduse § 23 lõikes 3 sätestatud keelu analüüsimisel tuleb leida vastus kolmele olulisele küsimusele: (1) kas teod on kuriteod; (2) kas tegu, mille eest isik anti teist korda kohtu alla või mille eest teda karistati kriminaalkorras, on sama tegu, milles on ta juba lõplikult õigeks või süüdi mõistetud; (3) kas esimene otsus oli lõplik. Ehkki suurkoda otsustas revideerida teise küsimuse tõlgendust, meenutatakse käesolevas artiklis teistegi protokolli nr 7 artikli 4 ja põhiseaduse § 23 lõike 3 kohaldamiseks oluliste mõistete tõlgendusi.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse