Menüü

Kokkuvõte

Kuna isiku majanduslik sõltuvus ei ole tunnuseks, mille alusel saab sõltuvat töötajat eristada muudest tööd tegevatest isikutest, jääb töölepingu seaduse kohaldamise piiridest välja töö- ja võlaõiguse vahelises hallis alas asuv töötegija, kes saab kogu oma sissetuleku või olulise osa sellest ühelt tööandjalt. Tegemist on füüsilisest isikust ettevõtjaga, kes sõltub majanduslikult ühest talle sissetulekut pakkuvast isikust ning on seetõttu lepingu nõrgemaks pooleks. Erialakirjanduses ja rahvusvaheliste institutsioonide materjalides on sellise töötegija tähistamiseks levinud termin „majanduslikult sõltuv töötegija“ (economically dependent worker).

Majanduslikult sõltuva töötegija kaitse suurendamiseks on vähemalt kaks võimalust: (1) määratleda sellise töötegija mõiste seaduses ning sätestada talle teatavad tagatised või (2) laiendada mõningaid traditsiooniliselt sõltuvale töötajale ettenähtud õigusi iseseisvale füüsilisest isikust ettevõtjale. Mõlemal juhul on oluline teha kindlaks, milliste tavapäraselt töötajatele ettenähtud õiguste laiendamine tööandjast majanduslikult sõltuvale töötegijale on põhjendatud.

Artiklis uuritakse, milline töötingimuste baastase on töötajale tagatud töölepingu seadusega ning kas samaväärsed tagatised on ette nähtud majanduslikult sõltuvale töötegijale. Samuti selgitatakse, kas ja kui jah, siis milliste töötajat kaitsvate sätete kehtestamist majanduslikult sõltuvale töötegijale tuleks kaaluda.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse