Kokkuvõte

Karistusjärgne kinnipidamine on lühikese avaliku väitluse järel Eestis nüüdseks legaliseeritud. Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja vangistusseadustiku muutmise seadus jõustus 24. juulil 2009. Eelnõu kohta esitas oma arvamuse ka Tartu Ülikooli õigusteaduskond. 2. oktoobril 2008 Justiitsministeeriumile esitatud arvamuses (mille koostas prof J. Sootak) toetati eelnõu, leides, et karistusjärgne kinnipidamine on vajalik karistusõiguslik meede võitluseks korduvkuritegevusega ning et ,,[e]elnõu on põhjendatult valinud Saksa karistusõiguse eeskujule toetuva dualistliku süsteemi, sest see võimaldab selgelt eristada süüst tulenevat karistust ja ohtlikkusest tulenevat karistusjärgseid mõjutusvahendeid […]“. Justiitsministeerium selgitas, et see meede küll riivab põhiõigusi, kuid ei ole vastuolus põhiseadusega ega ka Euroopa inimõiguste konventsiooniga, täpsemalt selle artikliga 5.

Eelnõu menetlemise aegu oli Euroopa Inimõiguste Kohtus sel teemal menetluses kohtuasi M. vs. Saksamaa. Nimetatud kohtuasi on tänaseks lõpetatud ning lahend jõustus 17. detsembril 2009. Kokkuvõtvalt leidis Euroopa Inimõiguste Kohus, et Saksamaa, kohaldades kaebaja suhtes karistusjärgset kinnipidamist, rikkus konventsiooni artikli 5 lõiget 1 ja artikli 7 lõiget 1. Artiklis antakse ülevaate sellest kohtuasjast, selle põhiargumentidest ja järeldustest.

• muud mõjutusvahendid
,
• põhiõigused, vabadused ja kohustused