Menüü

Kokkuvõte

Euroopa Liidus on isikuandmete kaitsmine oluline isiku õigus, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 8: igaühel on õigus tema kohta käivate isikuandmete kaitsele. Selle tagamiseks on vastu võetud 1995. aastal kehtima hakanud direktiiv 95/46/EÜ, mis reguleerib üksikisikute isikuandmete töötlemise ja selliste andmete vaba liikumise korda. Viimane ei ole küll Euroopa Liidu riikidele otsekohalduv, kuid tänaseks on direktiivis sätestatud regulatsioon kõikidesse siseriiklikesse andmekaitseseadustesse inkorporeeritud.

Kuna direktiivi väljatöötamise ajal oli Internet alles algusjärgus ja automatiseeritult andmete töötlejateks olid tavapäraselt ettevõtjad, ei osatud ette näha olukorda, kus veebilehtedel käsutavad, kasutavad ja valdavad suurel hulgal isikuandmeid hoopis kasutajad. Sellest tulenevalt ei paku direktiiv uute tehnoloogiate keskel ühemõttelist ja selget juhist, kas lisaks sotsiaalvõrgustike operaatoritele saavad ka nende kasutajad olla need isikud, kellel lasuvad isikuandmetega ümberkäimisel direktiivist tulenevad rohked kohustused.

Käesolev artikkel analüüsib esiteks, kas direktiivist tulenevad kohustused isikuandmete töötlemisel võivad põhimõtteliselt lasuda ka Facebooki kasutajatel ja kui võivad, siis kas esineb mõni direktiivi kohustuste rakendumist välistav või piirav erand: isiklike ja koduste eesmärkide erand, ajakirjanduslike, kirjanduslike ja kunstiliste eesmärkide erand või n-ö catchall klausel. Lõpetuseks käsitletakse praktilisi probleeme, mis võivad tõusetuda direktiivist tulenevate kohustuste rakendamisel kasutajatele.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse