Menüü

Kokkuvõte

Notariameti pidamine ja notarina tehingute tõestamine on Euroopa õigusruumis traditsiooniliselt olnud rangelt reglementeeritud ja oluliste piirangutega, lisaks seotud keeluga pidada samal ajal muid ameteid või tööalaselt muude valdkondadega seotud olla. Eesti asjaomane reeglistik oli alates vabakutselise notariaadi loomisest 1. novembril 1993 kuni viimase ajani samalaadne, notar võis tehingute tõestamise ja kinnitamistoimingute tegemise kõrval tegeleda vaid teadusliku või pedagoogilise tööga.

Viimastel aastatel on Eesti õiguslik regulatsioon muutunud notari kõrvaltegevuste ja pädevuse laiendamise suhtes märgatavalt liberaalsemaks. Lisaks varem lubatud teaduslikule ja pedagoogilisele tööle on ametipidamise raames lubatud tegeleda muude kõrvaltegevustega, mida tähistatakse terminiga „ametiteenused“. Ametiteenuste normistik lisati notariaadiseadusesse 8. juunil 2009 jõustunud muudatustega.

Artiklis antakse ülevaade ametitoimingute ja ametiteenuste sarnasustest ja erisustest ning üksikute ametiteenuste liikidest.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse