Menüü

Kokkuvõte

Kohtupraktika on viimaste aastate majanduspöörisest tingituna mitmel korral kokku puutunud olukorraga, kus süütegude toimepanemisega seotud juriidilist isikut või süütegusid toime pannud juriidilist isikut juhtis isik, kes ei olnud juhatuse liikmena äriregistrisse kantud. Selliste mitteformaalsete ehk faktiliste ühingujuhtide näol on tegemist isikutega, kes formaalselt ei ole küll juhatuse liikmed, ent tegelikkuses tüürivad ühingut kas formaalse juhatuse liikme kõrval või siis täies ulatuses iseseisvalt (formaalse juhatuse liikme roll on tõesti formaalne).

Karistusõiguses tuntud faktilise ühingujuhi instituut tekitab küsitavusi analoogiakeelu ja määratletuse põhimõtte vaatepunktist. Lisaks teoreetilistele küsimustele on kohtupraktikas õigustatult tõusnud küsimus ka eritunnusega seoses: näiteks kas faktiline ühingujuht saab vastutada eritunnust nõudvate maksusüütegude eest, kui formaalselt on maksude deklareerimise kohustus vaid juhatuse liikmena registrisse kantud isikul. Eelnev on omakorda tekitanud probleemi, kas kohasem oleks jaatada faktilise ühingujuhi vastutust täideviija või osavõtjana.

Autor annab Riigikohtu praktika ja saksakeelse õiguskirjanduse abil mõningaid (dogmaatilise sisuga) juhiseid, mida edaspidi faktilise ühingujuhi mõiste sisustamisel võiks kasutada.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse