Menüü

Kokkuvõte

Idee luua Euroopa Prokuratuur sai esmase tõuke 1995. aastal, mil Euroopa Komisjon tellis uurimuse, milles palus hinnata, kas liikmesriikide poolt tarvitusele võetud karistusõiguslikud meetmed tagavad ühenduse majandushuvide efektiivse kaitse. M.Delmas-Marty eestvedamisel valmis 1997. aastal asjakohane analüüs, mida tuntakse Corpus Juris’e nime all. Corpus Juris pakkus esmakordselt välja ka idee luua Euroopa Liidu majandushuvide vastaste kuritegude vastu võitlemiseks Euroopa Prokuratuur.

2000. aastal toimunud Nizza valitsustevahelisel konverentsil tegi komisjon ettepaneku Euroopa Prokuratuuri loomiseks. Ettepanek jäi heakskiiduta. Komisjon ei lasknud end sellest tagasilöögist heidutada ning avaldas 2001. aastal Euroopa Prokuratuuri rohelise raamatu. Euroopa Prokuratuuri struktuuri ja funktsioonide osas on selles lähtutud Corpus Juris’e ideest, esitatud on aga juba märksa detailsemalt väljatöötatud kontseptsioon. Lissaboni leping annab Euroopa Prokuratuuri loomisele rohelise tule.

Artikkel annab ülevaate põhjustest, mis tingivad vajaduse luua Euroopa Liidu tasandil kriminaalõiguse valdkonnas uus institutsioon, ning Euroopa Prokuratuuri kontseptsioonist: Euroopa Prokuratuuri kavandatavast struktuurist, materiaalõigusest ja menetlusõigusest. Samuti käsitletakse artiklis ka Euroopa Prokuratuuri loomise idee vastaste seisukohti.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse