Menüü

Kokkuvõte

Alates Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni vastuvõtmisest 1950. aastal kuni käesoleva aastatuhande keskpaigani oli EIK kohtupraktikas üks põhimõte kindel: välistatud oli EIK sekkumine lepinguosaliste riikide seadusandlusesse või kohtupraktikasse määral, mis nõuab kas seaduste, kohtu- või halduspraktika muutmist.

Tänaseks on EIK l aga juhtotsuste vastuvõtmise pädevus. Selle pädevuse on EIK endale võtnud konventsiooni artiklite 1 ja 46 tõlgendamisel nende koosmõjus. Juhtotsuste põhimõttega on avanenud EIK praktikas ka uus suund: selleks on tuvastada lepinguosalise riigi õigussüsteemis, kohtu- või halduspraktikas struktuurse iseloomuga probleem ning anda lepinguosalisele riigile juhised ja seada tingimused selle struktuurse probleemi lahendamiseks. Juhised võiva olla konkreetsed ning sisaldada nõuet seaduste muutmiseks või õigusnormide vastuvõtmiseks.

Käesolevas artiklis käsitletakse EIK poolt aastatel 2010 ja 2011 tehtud kohtulahendeid, milles on tuvastatud mingi lepinguosalise riigi struktuurne probleem või ollakse sellele lähedal. Artiklis otsitakse vastavate kohtuotsuste ühisosa ning analüüsitakse struktuurse probleemi tuvastamise eeltingimusi, samuti EIK sekkumise ulatust lepinguosalise riigi siseasjadesse. Kuivõrd EIK kohtupraktika struktuursete probleemide tuvastamisel ei ole pikaajaline, siis ei uurita artiklis nende lepinguosaliste riikide käitumist, kellel EIK on mingi struktuurse probleemi tuvastanud ning kellelt nõudnud meetmete astumist.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse