Kokkuvõte

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon sisaldab juba kuuskümmend aastat Euroopa riikide jaoks kriminaalmenetlusseadustike vallas olulisi ettekirjutusi. Ka Euroopa Liit on viimasel aastakümnel asunud lähendama kriminaalmenetlusõigust kogu liidus, seda eeskätt karistusõiguslike otsuste vastastikuse tunnustamise toetamiseks. Siiski ei ole Euroopas tänaseni ühte kriminaalmenetluse mudelit ja täheldada võib hoopiski suuri strukturaalseid erinevusi – ja seda ka ainuüksi Euroopa Liidu liikmesriikide vahel. Need erisused väljenduvad eeskätt kahes punktis: kohtuniku rollis menetlusosaliste suhtes ja arusaamas kohtus tuvastatava tõe kohta.

Artiklis peatutakse neil võistleva ja inkvisitsioonilise menetlusmudeli põhimõttelistel erisustel, aga ka põhjustel, miks need erisused ei ole praktikas nii suured, kui teooria põhjal võib paista. Autor võtab eri menetlusmudelite kontekstis vaatluse alla ka Euroopa inimõiguste konventsiooni artikliga 6 tagatud ausa menetluse põhimõte ja sellest tuleneva relvade võrdsuse põhimõtte. Lõpetuseks peatutakse väljakutsetel, mida eri menetlusmudelite jaoks kujutab endast kriminaalmenetlusõiguse osaline ühtlustamine Euroopa Liidus.

• kriminaalmenetluse üldmõisted ja printsiibid