Menüü

Kokkuvõte

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 36 ning äriseadustiku § 180 lõikest 51 ja § 306 lõikest 31 tuleneb küllaltki range nõue esitada viivitamata, kuid mitte hiljem kui kahekümne päeva möödumisel pärast äriühingu püsiva maksejõuetuse ilmnemist kohtule pankrotiavaldus. Viidatud sätetest tuleneb ka juhatuse liikme kohustus hoiduda pärast maksejõuetuse ilmnemist äriühingu eest edasiste maksete tegemisest.

Äriühingu juhatuse liikmetele heidetakse sageli ette, et nad oleksid varem pidanud aru saama, et äriühing on muutunud maksejõuetuks ning olema hoolsamad sellest ajahetkest tekkivate kohustuste täitmisel. Ajutiste makseraskuste eristamine olukorrast, kus äriühingu maksejõuetus on juba välja kujunenud, võib olla keeruline. Ebaselge on, kas pärast äriühingu maksejõuetuse ilmnemist on igasuguste maksete tegemine keelatud või on osa maksete tegemine siiski kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega ning sellest tulenevalt hoolimata maksejõuetuse olukorrast lubatud. Käesolev artikkel keskendub eelkõige äriühingu püsiva maksejõuetuse kindlakstegemisele ning sellest tulenevale maksete tegemise piirangu sisule ja ulatusele. Probleemi uurimisel käsitletakse artiklis lisaks Eesti lahendusele võrdlevalt ka Saksamaa õiguslikku regulatsiooni ja kohtupraktikat.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse