Menüü

Kokkuvõte

Alates 1990. aastate algusest võivad ligikaudu 300 000 avalikult nähtavat kohtulahendit olla sellised, mis sisaldavad jätkuvalt inimeste nimesid, kuigi võib sügavalt kahelda sellise avalikustamise vajalikkuses, põhjendatuses ja õiguspärasuses. Ükski täna kehtiv õigusnorm ei kohusta sõnaselgelt riiki seda probleemi tervikuna lahendama, vaid kohtumenetluse seadused näevad ette võimaluse, mille kohaselt võib isik ise taotleda nime avalikustamise lõpetamist, samuti võib seda teha kohus omal algatusel. Samuti ei saa väita, et isikul puudub õiguskaitsevahend nõudmaks andmete avalikustamise lõpetamist mõne eraisiku poolt kas siis Eestis või välisriigis. Kuivõrd võib aga avalik võim teadmise juures, et tema ise on olnud andmete avalikustaja (õiguste ja vabaduste piiraja) ja võimaldanud nende kopeerimist eraisikutele kuuluvatele Eesti ja/või välismaistele veebilehtedele, lugeda selliseid õiguskaitsevahendeid kogumis piisavaks?

Artiklis esitatakse esiteks pilk ajalikku ning esitatakse ülevaade õiguskantsleri asjaomasest tegevusest. Seejärel vaadeldakse probleemi õiguslikus kontekstis koos autori tähelepanekutega.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse