Menüü

Inimõiguste tagatuse minimaalne standard Euroopas Euroopa Inimõiguste Kohtu abordikaasuste näitel. Kas riikide kaalutlusruumi doktriin ohustab inimõiguste efektiivse kaitse põhimõtet?

Autor:
Number 2015 /8 | Lk 527-537

Kokkuvõte

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) ja selle täitmise üle järelevalvet pidavat Euroopa Inimõiguste Kohut (EIK) on nimetatud ka kõige efektiivsemaks inimõigusrežiimiks maailmas. Sellise auväärse tiitli üheks peamiseks põhjuseks on see, kuidas EIK tõlgendab suhteliselt lühikest ja abstraktset konventsiooniteksti teleoloogiliselt ja evolutsiooniliselt, muutes selle nn elavaks instrumendiks, mis tagab inimõiguste praktilise ja efektiivse, mitte üksnes illusoorse kaitse. Kuid üleliigse kohtuliku aktivismi piiramiseks asetsevad ülalmainitud tõlgendamispõhimõtete vastas teisel kaalukausil sellised printsiibid nagu subsidiaarsus, seaduslikkus, demokraatia ja kõige vastuolulisemana neist riikide kaalutlusruumi doktriin.

Kuna tõlgendamisprintsiibid on saanud sedavõrd olulise rolli EIK kohtupraktika kujundamisel, analüüsitakse käesolevas artiklis, kuidas on EIK kasutanud kahte tõlgendamisprintsiipi – riikide kaalutlusõiguse doktriini ja Euroopa konsensust – sellises valdkonnas nagu raseduse katkestamine. Artikkel alustab riikide kaalutlusruumi ning Euroopa konsensuse doktriinide peamiste teoreetiliste ja ajalooliste alustalade esitamisega. Seejärel tutvustatakse lühidalt EIK abordikaasuste kohtupraktikat ning peamiselt riikide kaalutlusruumi ja Euroopa konsensuse doktriinidega seotud valdkonna viimast (vastu)olulisimat lahendit A., B. ja C. vs. Iirimaa. Viimaks teeb autor oma lõppjäreldused, kui edukalt ja tulemuslikult on EIK suutnud kõnealuseid tõlgendamisprintsiipe praktikas kohaldada ning mis on olnud nende kasutamise mõjudeks Euroopa kultuuriruumis, seda eriti raseduse katkestamise õiguse kontekstis.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse