Kokkuvõte

Eesti haldusõiguse dogmaatika näib olevat alates taasiseseisvumisest kantud soovist säilitada tasakaal kahe mingis mõttes vastandliku suuna vahel. Ühelt poolt tahetakse järgida põhiseadusega kehtestatud nõudmisi kodanike põhiõiguste ja -vabaduste tagamisele ning säilitamisele, kuid teiselt poolt paistab olevat pidevalt kasvanud haldusõiguslikel alustel sekkumine ühiskonnaelu korraldamisse. Käesoleva artikli eesmärk on tõsta kirjeldatud vastandlikkuse valguses esile haldusõiguse laiemat rolli riikliku hoiaku ja käitumise aluseks oleva õigusharuna. Seejuures avatakse artikli esimeses osas riikliku sekkumise aluseks olevate normide üldiseid lähtekohti ja kujunemist ning teine osa toob esile halduse liigsest sekkumisest tingitud võimalikud riskid ja nende maandamise võimalused. Artikkel on arutleva iseloomuga ning soovib tähelepanu pöörata erinevatele õiguspoliitilistele kaalutlustele haldusõiguslike normide kehtestamisel.

• haldusõiguse põhimõisted ja printsiibid
,
• põhiõigused, vabadused ja kohustused
,
• politseiõigus