Menüü

Teabehange tõendina kriminaalmenetluses. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. aprilli 2017. a otsus asjas 3-1-1-101-16

Autor:
Number 2017/2
Lk 114-121

Kokkuvõte

Riigikohus tegi 10. aprillil 2017 otsuse asjas 3-1-1-101-16. Selles kriminaalasjas süüdistati ja karistati kahte meest terrorikuriteo rahastamise ja toetamise eest põhjusel, et nad kogusid ja tegid kolmandale isikule kättesaadavaks erinevad vahendid, mida too võis kasutada terroristliku ühenduse huvides. Otsusele kirjutas eriarvamuse riigikohtunik Eerik Kergandberg.

Eriarvamuse kirjutanud riigikohtunik Kergandbergi kriitika on esmajoones suunatud seadusandjale, kes lisas 2012. aastal ilma põhjaliku analüüsi ja aruteluta kriminaalmenetluse seadustikku § i 63 lõike 11, mis tunnistab tõendiks julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe, kui riigi peaprokurör soovib selle teabe esitada kriminaalmenetluses. Autor nõustub E. Kergandbergiga, et sellise tõendi lisamine tähendab olulisi ja ka põhimõttelisi muutusi menetluskorras, mis ei piirdu üksnes tõendi mõistega. Kergandbergi arvates ei ole kriminaalmenetluse seadustiku § 63 lõikes 11 sätestatud riigi peaprokuröri pädevus menetluslik, vaid halduslik. Samuti puudub õigusselgus sellise tõendi vormi suhtes.

Autori arvates väärib Kergandbergi kriitika tähelepanu ja tõstatatud probleemid arutelu, eriti seetõttu, et vaidlusalune säte mõjutab menetluspõhiõigusi. Autor keskendub artiklis teabehanketoimingute kokkuvõtete tõendina kasutamise lubatavusele.

Sulge

Sisenege veebiväljaandesse