et Juridica ajakiri 2018/8 http://www.juridica.ee/ Juridica Mente et corde http://www.juridica.ee/article.php?uri=2018_8_mente_et_corde Eelmisel aastal mõtisklesime, missugust pealkirja peaks kandma prokuratuuri ajaloost jutustav näitus. Üks koostööpartner tegi meile ilusa kingi juhtlausega „100 aastat inimeste kaitsel“. Tore, et meid sellisena tajutakse, sest just niisugusena me eneste rolli näeme: pakkuda õiguse õiglase kohaldamise kaudu õigusrahu konflikti pooltele. Küllap on prokurörid alati õiglust otsinud, lihtsalt eri aegadel on õigluse kontekst on olnud erinev. Tänases maailmas on õigluse kõrval vähemalt sama tugev rõhk õigusel. Vaid seadusel põhinev õiglus on see, mis õigusriigis loeb.<br/><br/> Seekordses Juridicas avaldatud prokuröride artiklid annavad loodetavasti kinnitust sellele, et just õigus on see, kust asume otsima vastuseid meie ees seisvate küsimuste lahendamiseks, ükskõik kui sügaval „juurametsas“ need peidus on. <br/><br/> Kairi Kaldoja kirjutab prokurörist kui Hunt Kriimsilmast. Eks ole ju esimene märk tervest ja tugevast vaimust julgus enda üle naerda. 160 prokuröri 27 000 aastas registreeritud kuriteo vastu, 10 000 inimest õigusemõistmiseks kohtu ette – see on meie aastane töö kokkuvõetuna kiretutes numbrites. Aga mitte ainult. Ammu enam ei piisa prokuröri töös pelgalt karistusõiguse ja kriminaalmenetluse tundmisest. Eduks on vaja oma lahenduste kõrval rakendada ka rahvusvahelisi, koostööd tuleb teha kõikide teiste valdkondade esindajatega. Ikka selleks, et meie kriminaalmenetlus oleks tark, menetlused kannaksid endas eesmärki mõjutada nii teo toimepanijat kui ka ühiskonda laiemalt ning kuritegevusvastase võitluse kaudu oleks tagatud inimeste usaldus riigi õigussüsteemi vastu. <br/><br/> Mõni lugu on õiguslikult lihtne ja ometi elus nii keeruline ning vastupidi – mõnikord on eluliselt lihtsa loo taga juriidiline sasipundar. On vaja teadmisi, julgust ja oskust seda kõike selgitada. On suur au kõneleda kohtusaalis riigi nimel. Seda tuleb teha ilusas eesti keeles, selgelt ja arusaadavalt. Seetõttu kirjutavad avakõnest riigiprokurör Andres Ülviste ja konsultant Kaspar Urmas Oja. <br/><br/> Inimene, kes on kokku puutunud ahistava jälitamisega, kuid pole riigilt abi saanud, on õigusega pettunud. Eliisa Sommeri artikkel kinnitab, et me ei anna alla, tegeleme teemaga sügavuti ja proovime ikka uuesti ning aitame nii paljusid kui suudame. <br/><br/> Head prokurörid on kange loomu ja kõva võitlusvaimuga, aga nad austavad alati tugevat vastaspoolt, sest vaid tugevate, professionaalsete, ausate ning väärikate poolte toel saab kohus mõista õigust parimal viisil. Prokuratuuri aastapäevanumbris on kaitsjatele pühendatud artikkel Janar Pilve sulest ja me usume, et on igati mõistlik pidada erinevatel teemadel õiguslikke debatte nii akadeemilisel kui ka institutsionaalse koostöö tasandil. <br/><br/> 100. aastapäev paneb meid unistama tulevikust. Küllap inimloomusest tulenevalt on ka saja aasta pärast neid, kes teevad kurja, ja neid, kes ootavad riigilt õigusemõistmist. Küllap on ka saja aasta pärast vaja prokuröre, kas ka omaette prokuratuuri, on omaette küsimus. Arvestades suurt huvi prokurörina tööle asumise vastu, on lootust, et saja aasta pärast töötavad prokuröridena parimad kriminaalmenetluse asjatundjad, kelle kasutuses on parim tehnoloogia ja parimad tarkvaralahendused. Dokumentide asemel on andmed, millega osatakse kiirelt ja nutikalt ringi käia, ning aeg kulub vaid tarkade, inimmõistust ja empaatiat eeldavate otsuste kujundamisele. Inimene aga, keda õigussüsteem teenib, saab riigilt toe ja hoolivuse, sõltumata sellest, kas tal kannatanuna tuleb suhelda sotsiaal- või õigussüsteemiga. Tapmiste arv saab olema Euroopa väikseim ja elustiilina ei ole põhjust kuritegevust Eestis viljeleda, sest kogukonnad on tugevad. Kuriteo tõttu kaotatud vara jõuab kannatanutele tagasi ning iga inimese jaoks, kes kriminaalmenetlusega kokku puutub, on välja pakkuda just talle sobiv lahendus. Kõige kaasaegsemate lahenduste ja hästi omandatud veenmiskunsti kaudu on prokurörid kohtus edukad. Kohtuistungitel jõutakse selgete ja kõigile arusaadavate reeglite abil tõeni, saavutatakse õigusrahu ja kindlus, et õigus ei ole pelgalt seaduse keeruline tekst, vaid õigluse allikas kõigi jaoks. <br/><br/> Õigesti seatud sihid ja eesmärgid viivad meid kindlasti selle unistuse täitumiseni. Jätkugu meil vaid mõistust ja südant seda teed juba täna alustada!<br/><br/> Head prokuratuuri aastapäeva! 2018-11-22 17:15:27 Lavly Perling Prokurör kui Hunt Kriimsilm ehk Jaan Teemant 100 aastat hiljem http://www.juridica.ee/article.php?uri=2018_8_prokur_r_kui_hunt_kriimsilm_ehk_jaan_teemant_100_aastat_hiljem <p>Kui prokuröriameti eelduseks ja baasiks on alati olnud head kriminaalõiguslikud teadmised, siis viimase aja muudatused nii õigusloomes kui ka ühiskonnas laiemalt sunnivad prokuröre kohanema olukorraga, kus tuleb hästi orienteeruda ka teistes õigusvaldkondades. Kriminaalmenetlus on viimaste aastatega väga palju muutunud. Üha enam püütakse selles hõlmata mitte üksnes karistusõiguslikus vaates inimese süü ja vastutuse küsimust, vaid ka probleeme, mis puudutavad hoopis tsiviil- või haldussuhteid. Aina rohkem ja rohkem puutuvad prokurörid kokku keerukate tsiviilhagidega, mille koostamisel tuleb kannatanuid nõustada; avalik-õigusliku nõudeavalduse sissetoomine kriminaalmenetlusse tingib lisaks vajaduse omada head ülevaadet haldusõiguse valdkonnast; majanduskuritegude kohtueelse menetluse juhtimine eeldab sageli põhjalikke teadmisi nii Euroopa Liidu õiguse kui ka riigisisese maksusüsteemi kohta. Seda loetelu võiks jätkata veel pikalt.</p> <p>Artiklis tutvustakse lugejale veidi seda maailma, millega prokurörid tänases Eestis iga päev kokku puutuvad, millised ootused ja lootused neile pandud on ning kas üks lihast ja luust inimene ‒ kes ka prokurör esmajärjekorras eelkõige on ‒ on üldse võimeline sellistele ootustele vastama.</p> 2018-11-22 17:15:59 Kairi Kaldoja Juriidilise isiku kriminaalvastutus: 16-aastane idee ja tegelikkus http://www.juridica.ee/article.php?uri=2018_8_juriidilise_isiku_kriminaalvastutus_16-aastane_idee_ja_tegelikkus <p>Juriidilise isiku kriminaalvastutus kehtib Eestis alates 2002. aastast ja on oma 16-aastase eluea jooksul läbinud nii mõndagi. Kahetsusväärselt tundub artikli autoritele, et instituut ei arene soovitud suunas. Pigem näib, et juriidilise isiku kriminaalvastutus ei ole rakendunud viisil, nagu selle ellu kutsunud silmas pidasid. Veelgi enam, näib, et karistusseadustiku § 14 lõige 1 on kujunenud kohati sisutuks valveparagrahviks, mis teenib pelgalt füüsiliste isikute topelt karistamise funktsiooni. Sedagi edutult, sest karistuspraktika on ebaühtlane, lisaks esinevad erinevad rakendamisprobleemid (loe: jagunemise ja ühinemise teel vastutusest vabanemine).</p> <p>Esmalt vaadeldakse artiklis põhjusi, miks juriidilise isiku kriminaalvastutus Eestis kehtestati, seejärel peatutakse juriidilise isiku karistamise eesmärkidel ning lõpuks võrreldakse eesmärke ja tegelikkust. Artikli kirjutamise hetkel oli autoritele kättesaadav juriidiliste isikute karistusstatistika viimase kümne aasta kohta (jaanuar 2009 kuni oktoober 2018), samuti teostasid autorid detailsema analüüs tehti aastate 2016‒2018 kohta. Need näitavad suurt ebaühtlust juriidilise isiku vastutuse kohaldamises, mis väljendub eelkõige ebaühtlases karistuspraktikas. Seaduse kohaldajate vahel puudub artikli autorite arvates üksmeel kahes olulises küsimuses: millist juriidilist isikut karistada ning kuidas teda karistada, selleks et karistamisel ka soovitud eesmärk ja mõju oleks.</p> 2018-11-22 17:16:21 Liisa Nuut, Marek Vahing Kuidas tõlgendada karistusseadustiku §-i 157<sup>3</sup>? http://www.juridica.ee/article.php?uri=2018_8_kuidas_t_lgendada_karistusseadustiku_-i_157_sup_3_sup_ <p>Eesti allkirjastas Istanbuli konventsiooni 2. detsembril 2014, millega kohustuti ennetama naistevastast vägivalda ja looma mitmekülgne õigusraamistik, mis tagaks kannatanutele kaitse ja karistaks vägivalla toimepanijaid. Selle tulemusel täienes teiste hulgas Eesti karistusseadustik (KarS) ja 14. juunil 2017 hakkas kehtima ahistava jälitamise nime kandev kuriteokoosseis (KarS § 157<sup>3</sup>). Pärast vastavate muudatuste tegemist ratifitseeris Eesti 20. septembril 2017 Istanbuli konventsiooni.</p> <p>KarS § 157<sup>3</sup> kriminaliseerib teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimise, tema jälgimise või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine, kui puudub KarS §‑s 137 sätestatud süüteokoosseis (s.o eraviisiline jälitustegevus).</p> <p>Kui lugeda KarS §-i 157<sup>3</sup> kirja saanud koosseisu, siis nähtub, et grammatiliselt tõlgendades on võimalik seda küllaltki laialt interpreteerida. Liialt lai tõlgendamisvõimalus loob ohu, et riigi karistusvõim muutub ülemääraseks. Karistamine peab järgnema kõige raskemate rikkumiste korral ehk ainult siis, kui see on hädavajalik. Artiklis vaagitakse KarS § 157<sup>3</sup> koosseisu tõlgendamise võimalusi.</p> 2018-11-22 17:17:57 Eliisa Sommer Toimingupiirangu rikkumisest praktikas tõusnud küsimuste näitel http://www.juridica.ee/article.php?uri=2018_8_toimingupiirangu_rikkumisest_praktikas_t_usnud_k_simuste_n_itel <p>Toimingupiirangu rikkumine kriminaliseeriti karistusseadustikus (KarS) 2007. aastal. 24. jaanuaril 2007 võeti vastu karistusseadustiku ja selle muutmisega seonduvate seaduste muutmise seadus, millega lisati KarS 17. peatüki 2. jaos olevate süüteokoosseisude loetellu § 300<sup>1</sup>. KarS § 300<sup>1</sup> lõigete 1 ja 2 kohaselt nähakse ette karistus korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise eest, kui toimingupiirangut on rikutud vastavalt suures või eriti suures ulatuses.</p> <p>Käesolevaks hetkeks on toimingupiirangu rikkumine olnud kriminaliseeritud juba üle kümne aasta. Sellele vaatamata ei ole aga tekkinud eriti Riigikohtu praktikat, mis kõnealust kuritegu käsitleks. Ühelt poolt võiks arvata, et vastavat sätet väga palju rakendatud ei ole. Teisalt, arvestades kuriteokoosseisu üsna madalaid sanktsioonimäärasid, ei pruugi olla kaasused erinevatel põhjustel Riigikohtuni jõudnud.</p> <p>Lisaks vähesele kohtupraktikale napib ka toimingupiirangu rikkumist käsitlevat õiguskirjandust. Kohtueelses menetluses on tõusetunud KarS § 300<sup>1</sup> rakendamisega seonduvalt mitmeid õiguslikke küsimusi, millele ei ole olnud vähese kohtupraktika ja õiguskirjanduse tõttu lihtne vastust leida. Artiklis antakse esmalt ülevaade toimingupiirangu rikkumise olemusest, misjärel käsitletakse eraldivõetuna praktikas tõusetunud probleeme ja küsimusi ning võimalikke lahendusi.</p> 2018-11-22 17:18:16 Allar Nisu Kaitseaktist esimese astme kohtuniku pilgu läbi http://www.juridica.ee/article.php?uri=2018_8_kaitseaktist_esimese_astme_kohtuniku_pilgu_l_bi <p>1. septembril 2011 jõustunud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) muudatustega kehtestas seadusandja kaitsjale kohustuse esitada kaitseakt. Ühest küljest on kaitseakt oluline dokument menetluses. Teisalt aga on see dokument, millele hinnangut ei anta ei Riigikohtus ega ringkonnakohtus. Autor kui esimese astme kohtunik esitab oma mõtted kaitseakti kohta, tuginedes autori menetletud üldmenetlustes esitatud kaitseaktidele. Nii on käesoleva artikli koostamiseks aluseks 76 kaitseakti. </p> <p>Kehtiva KrMS § 227 lõike 3 järgi tuleb kaitseaktis märkida, millised on kaitse seisukohad süüdistuse ning süüdistusaktis nimetatud kahju kohta, sealhulgas millised süüdistusaktis esitatud väited ja seisukohad vaidlustatakse ja millised võetakse omaks; tõendid, mida kaitsja soovib kohtule esitada, koos viidetega, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse; nende isikute nimekiri, kelle kutsumist kohtuistungile kaitsja taotleb ja kaitsja muud taotlused. Autor uurib, kas seadusest tulenevad eesmärgid praktikas ka täidetakse või kuidas neid paremini täita. Teemasid käsitletakse KrMS § 227 lõikes 3 esitatud teemade kaupa.</p> 2018-11-22 17:18:31 Velmar Brett Prokuröri avakõne kui noateral kõndimine http://www.juridica.ee/article.php?uri=2018_8_prokur_ri_avak_ne_kui_noateral_k_ndimine <p>Kriminaalmenetluse seadustikus on prokuröri avakõne normitud vaid ühe lausega: seadustiku § 285 lõige 2 sätestab, et „[p]rokurör annab ülevaate süüdistusest ja süüdistust kinnitavatest tõenditest, mille uurimist ta kohtulikul uurimisel taotleb“. Ka kohtupraktikast nähtuvalt ei ole avakõne ülesehitus, sisu ja esitamise vorm kunagi allunud mingile üldreeglile, vaid on ikka tulenenud konkreetse kriminaalasja iseloomust ja menetluse vajadustest. Seepärast on avakõne olnud pigem esitaja tunnetuse küsimus kui reglementeeritud sõnavõtt. Mitteametlikud reeglid (pigem soovitused), mida prokurör avakõnet ette valmistades silmas pidada võiks, on äärmiselt napid, faktiliselt kirjutamata ja praktiliselt olematud. </p> <p>Just selle teatava lünga täitmiseks ehk avakõnest kui Eestis kohtuliku üldmenetluse obligatoorsest, aga praktiliselt reguleerimata osisest ülevaate saamiseks tegi Riigiprokuratuur 2017. aastal prokuröride poolt 2016. aastal esitatud avakõnede analüüsi, mille põhjal koostati ka asjakohased soovitused. Läbivaatusele läks usaldusväärsete järelduste tegemist võimaldav valim. Igakülgsema ja objektiivsema pildi saamiseks koondati tähelepanu viiele-kuuele üldmenetluse kohtuasjale iga ringkonnaprokuratuuri tööpiirkonnast ning lisaks Riigiprokuratuuri süüdistusosakonna praktikast.</p> <p>Artikkel võtab analüüsi tulemused kokku ning toob lugejani ühe kõneka ja kõnetava avakõne.</p> 2018-11-22 17:18:49 Andres Ülviste, Kaspar Urmas Oja Kaitsja juurdepääs kriminaalmenetlusliku jälitustegevusega kogunenud materjalile Eesti kohtueelses menetluses. Mida nõuab direktiiv 2012/13/EL? http://www.juridica.ee/article.php?uri=2018_8_kaitsja_juurdep_s_kriminaalmenetlusliku_j_litustegevusega_kogunenud_materjalile_eesti_kohtuee <p>Materjali avaldamise instituut kriminaalmenetluses (ingl <i>disclosure of criminal evidence</i>) on õiglase kriminaalmenetluse saavutamiseks hädavajalik abinõu, olles võrdsete relvade põhimõtte (ingl <i>equality of arms</i>) praktiline väljund. Instituudi mõtteks on vähendada ressursilist lünka riikliku süüdistust esindava prokuröri ja kaitsja vahel. Kui prokuröril poleks kohustust avaldada kaitsele kriminaalasjas kogutud materjali, oleks viimane abitu.</p> <p>Euroopa Liidu kriminaalõiguses sisaldub võrdsete relvade põhimõtte Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 12/13/EL, mille artikli 7 lõige 1 käsitleb mh kahtlustatava ja kaitsja õigust tutvuda kinnipidamise või vahistamise aluseks oleva materjaliga. Artiklis käsitletaksegi küsimust, milliste kriteeriumite kaalumise kohustuse toob artikkel 7 kaasa Eesti kohtueelsetes tõkendi kohaldamise kaasustes, milles on kõne all kaitsjale kriminaalmenetlusliku jälitustegevusega kogunenud materjali tutvustamine. Artiklis pakutakse välja suuniseid, kuidas kohaldada nimetatud sätet Eesti kohtueelse menetluse oludes.</p> 2018-11-22 17:19:10 Janar Pilve Sideandmed ja nende säilitamise olulisus http://www.juridica.ee/article.php?uri=2018_8_sideandmed_ja_nende_s_ilitamise_olulisus <p>Elektroonilise sideseansiga seotud faktiliste andmete (edaspidi ka sideandmed) säilitamise ja kasutamise temaatikat on Eesti õiguskirjanduses korduvalt käsitletud. Ühise märksõnana kõlab nendest läbivalt seisukoht, justkui toimuks sideandmete säilitamisel ühiskonna lausjälgimine ning põhjendamatu sekkumine isikute põhiõigustesse ja -vabadustesse. Seda väidet kaitstakse Euroopa Kohtu kohtuasjas <i>Digital Rights Ireland</i> ja kohtuasjas <i>Tele2 Sverige/Watson </i>toodud seisukohtadega. Leitakse, et üldine sideandmete säilitamine on lubamatu ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitse puudulik. Samas on need käsitlused olnud ühekülgsed. Kriitika põhirõhk on suunatud kitsalt isiku eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse vajadusele. Käsitlemata on aga jäänud sideandmete olulisus, eelkõige nende olulisus julgeoleku ja turvalisuse aspektist, mille laiem eesmärk on tagada kõikide isikute põhiõigused ja -vabadused. Puudu on jäänud Euroopa Kohtu seisukohtade õigusliku ja praktilise paikapidavuse analüüsist ning argumenteeritud väitlusest, kus otsitavaks lahenduseks on tasakaal põhiõiguste ja julgeoleku vahel, mitte nende omavaheline vastandamine.</p> <p>Selle artikli eesmärk on pakkuda teistsugust vaatenurka ja käsitleda sideandmete säilitamise olulisust julgeoleku ning põhiõiguste ja -vabaduste tasakaalust lähtuvalt. Lisaks teistsugusele vaatenurgale saavad siinses artiklis tähelepanu Euroopa Kohtu otsuste kitsaskohad ning ühtlasi püütakse ümber lükata õiguskirjanduses ja avalikus meedias esitatud populistlikke väiteid, millega on tahetud võimendada riigi poolset jälgimisühiskonna argumenti.</p> 2018-11-22 17:19:30 Karel Virks Karistusõigus http://www.juridica.ee/article.php?uri=2018_8_karistus_igus Artikkel saadaval ainult pdf formaadis. 2018-11-22 17:20:00