Kokkuvõte

Religioosne äärmuslus on julgeolekuoht kogu maailmas. Eesti ühiskond ei ole kogenud religioosset äärmuslust viisil, mis ohustaks riigi julgeolekut või inimeste turvalisust. Kuivõrd religioosse vabaduse puudumise ja religioonidest inspireeritud terrorismi tekkimise vahel on seos, võib seda nähtust mõjutada asjaolu, et Eesti on valdavalt ilmalik ühiskond, kus religioossus on eelkõige eraasi.

Artiklis uuritakse religioosse äärmusluse mõju riiklikule julgeolekule. Autorid annavad esmalt ülevaate, miks inimene muutub äärmuslaseks ja millised psühholoogilised ja käitumuslikud muutused toimuvad radikaliseerumise protsessi käigus. Teiseks käsitleb artikkel riigi julgeoleku tähendust nii üldises kui ka kitsamas tähenduses. Lisaks selgitab see riigi julgeoleku ohu tähendust, nagu on sätestatud Riigikogu poolt 2023. aastal heaks kiidetud Eesti julgeolekupoliitika alustes. Lõpuks analüüsib artikkel religioosse äärmusluse juhtumeid kolmetasandilise raamistiku kaudu: individuaalne, kohalik ja globaalne oht. Analüüs hõlmab näiteid vägivaldsest islamismist ja kristlusest Eestis ning teistes riikides.

Artiklis järeldatakse, et religioosset äärmuslust on individuaalsel tasandil keeruline tuvastada ja kui äärmuslus levib kohalikul tasandil, on seda keeruline ennetada. Ideaalses maailmas kas pole religioosse äärmusluse juhtumeid või kui on, need tuvastatakse ja tõkestatakse. Kuid maailm ei ole ideaalne. Kuna ennetamine on palju lihtsam ja vähem ressurssi nõudev kui tagajärgedega tegelemine, julgustab artikkel ennetama religioosset äärmuslust nii palju kui võimalik.

• Kirikuõigus
,
• politseiõigus