Sulge
38. Eesti õigusteadlaste päevadel arutasid era- ja avaliku sektori esindajad üheskoos utoopilisena kõlavat teemat „Eesti finantsalase tegevuse tõmbekeskuseks: julgeolekurisk või allikas?“. Teisisõnu: kuidas tagada finantssektori toimimine õiguslikult, mis on aktuaalsed probleemkohad ja mida saaks teha, et Eestit muuta atraktiivsemaks. Lisaks soodsale maksupoliitikale, finantsinnovatsioonile, vastupidavusele finantskriisides ja heale mainele on finantskeskuse möödapääsmatuks mõõdupuuks ka kapitali kaitstus.
Täna seisame Euroopa Liidu uue rahapesu tõkestamise raamistiku lävepakul (rahapesu tõkestamise pakett), millega kaasneb mh nii vahetult kohalduva määruse jõustamine kui ka Euroopa Liidu Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Ameti (AMLA) loomine. Samal ajal on Rahandusministeeriumi kaudu Eesti riik alustanud uue riikliku riskihinnangu koostamist, kõrvaldada tuleb MONEYVAL-i hinnanguga tuvastatud vajakajäämised, rakendada hulganisti uusi rahvusvahelisi suuniseid ja põhimõtteid ning arvestada muutustega majanduses, geopoliitikas ja tehnoloogias. Ühiskonna ja õiguse areng ei ole peatunud ja ei peatugi.
Artikkel arutleb suundumuste üle Eestis seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega ning sanktsioonidega vastavuse tagamisega, seda peamiselt pankade tegevusvaldkonnas. Kas riskikeskkonna üha intensiivsemad muutused nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt toovad vältimatult kaasa selliseid tagajärgi nagu ülereageerimine, riskide vähendamine ebasobival viisil ja kliendiandmete üha laialdasem vohamine riigimasinasse? Või on see kartus asjatu? Kuidas saame õigusliku suunamudimise abil negatiivseid pöördeid vältida või vähendada ja seeläbi ehk ka finantskeskuseks kasvamist hoogustada?