Sulge
Maksevõime hindamine on oluliseks krediidiriski tuvastamise ja juhtimise vahendiks. Krediidirisk on seotud laenusaaja võimega võetud kohustus tagasi maksta, millel on oluline sisu tänases tarbijakrediidi eraõiguslikus regulatsioonis. Oluline on märkida, et krediidirisk on aga laiem mõiste ning ei sisalda vaid laenusaajaga seotud riske. Avalik-õiguslikult on portfellipõhise krediidiriski reguleerimise eesmärgiks tagada, et krediidiasutused ei võtaks liigselt riski, mis ohustaks pangandussektori finantsstabiilsust. Krediidiandja peab enne lepingu sõlmimist hindama krediidiriski lähtuvalt avalik-õiguslikes nõuetest, sh vältima liigset krediidiriski oma laenuportfellis, ja eraõigusest, sh omandama vastava teabe ja hindama tarbija krediidivõimelisust, et mitte anda krediiti krediidivõimetule tarbijale ja olla liigkasuvõtja.
Artikkel käsitleb tarbijakrediidi valdkonna praktilisi ja õigusselgusega seotud küsimusi ning keskendub peaasjalikult vastutustundliku laenamise printsiibile. Vastutustundliku laenamise põhimõtte sisustamine on tänase kohtupraktika üks olulisemaid proovikive tarbijakrediidi valdkonnas. Kohtupraktika vastuolulisus viitab autori hinnangul vajadusele täpsustada reegleid õigusnormi tasandil.
Alustuseks kirjeldab artikkel olulisi verstaposte vastutustundliku laenamise printsiibi arengus, samuti Euroopa Kohtu sellekohast praktikat. Autori peamine eesmärk on peatuda eelkõige praktilistel küsimustel, mistõttu käsitletakse seejärel teabe komponente vastutustundliku laenamise põhimõtte kohtulikku kontrolli. Lõpetuseks keskendutakse teabe kontrollile ja tarbija vastutusele teabe esitamisel.