Kokkuvõte

Õigussüsteemi toimimise üks olulisemaid aspekte on tunnistajate ütluste usaldusväärsus kohtumenetluses. Ristküsitlemine on menetluslik tööriist, mille üheks eesmärgiks on kontrollida esitatud tõendite täpsust ja usutavust. Ristküsitlust võib pidada ka selliseks tõendi saamise viisiks, kus esitatavad küsimused on tegelike asjaolude väljaselgitamise seisukohast vähemalt sama olulised kui küsitletava vastused ehk ütlused. Ristküsitlemise tõhusus sõltub Eestis, nagu ka mujal maailmas, suuresti sellest, kuidas ja mida kohtumenetluse pooled – advokaadid ja prokurörid – küsivad. Artiklis antakse ülevaade ristküsitlemise eesmärgist, erinevatest küsimuste tüüpidest ja nende mõjust, ristküsitlemise õiguslikust regulatsioonist Eestis ning sellest, milliseid küsimuste tüüpe kasutatakse Eestis täiskasvanute ristküsitlemisel ning kuidas need vastavad teaduskirjanduses käsitletud soovitustele ja Eesti õigusraamistikule. Artiklis otsitakse vastust küsimusele, kas advokaadid ja prokurörid juhinduvad teaduspõhistest küsitlemispraktikatest või mõjutavad menetlust pigem strateegilised ja taktikalised kaalutlused. Ühtlasi aitab artikkel kohtumenetlustes osalevatel praktikutel tähele panna ja mõista erinevate küsimuste tüüpide kasutamise põhjuseid ja eesmärke ning seeläbi tõhusamalt täita omi rolle inimeste ristküsitlemisel kohtus.

• õiguspsühholoogia
,
• tõendamine kriminaalmenetluses