Kokkuvõte

Artiklis analüüsitakse Riigikohtu praktikat hagimenetluses tehtud tagaseljaotsuste teistmise asjades alates 1. jaanuarist 2006, mil jõustus tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS).

TsMS § 702 lõike 1 kohaselt võib hagimenetluses jõustunud kohtulahendi poole avalduse alusel uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise korras uuesti läbi vaadata. Hagita menetluses toimub teistmine menetlusosalise või muu isiku, kelle kohus oleks pidanud asja lahendamisel kaasama, avalduse alusel. TsMS § 702 lõikes 2 on loetelud teistmise alused, millest Riigikohus on tagaseljaotsuste teistmise asjades hinnanud üksnes § 702 lõike 2 punktide 2 ja 3 kohaldatavust. TsMS § 702 lõike 2 punkt 2 sätestab, et kohtulahendi teistmise aluseks võib olla see, et menetlusosalisele ei olnud seaduse kohaselt menetlusest teatatud, muu hulgas hagiavaldust kätte toimetatud, või kui menetlusosaline ei olnud seaduse kohaselt kohtusse kutsutud, kuigi lahend tehti tema suhtes. TsMS § 702 lõike 2 punkt 3 sätestab, et jõustunud kohtulahendi võib teistmise korras uuesti läbi vaadata juhul, kui menetlusosalist ei esindanud menetluses selleks õigustatud isik, kuigi otsus tehti tema suhtes, välja arvatud juhul, kui menetlusosaline on hiljem enda esindamise menetluses heaks kiitnud.

Artikli eesmärk on tuua esile Riigikohtu praktika vastuolud ja puudujäägid, arutada seaduse tõlgendamise võimaluste üle ning hinnata, kas mõnda sätet tuleks täpsustada või muuta.

• teistmine tsiviilkohtumenetluses