Kokkuvõte

Riigikohtu tsiviilkolleegium tegi 19. märtsil 2021 tsiviilasjas 2-18-13649 otsuse, mille punktides 18 ja 19 käsitles kahju hüvitamise võimalust olukorras, kus korteriomandi omanikule on tekkinud kahju kaasomandi esemest tuleneva kahjuliku mõjutuse tõttu. Riigikohus leidis, et korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 12 lõike 2 ning asjaõigusseaduse § 72 lõike 5 teise lause ja § 75 lõike 1 alusel saab korteriomanik, kelle eriomandi esemele ja ainukasutuses olevale kaasomandi esemele on tekkinud kahju korteriomandite kaasomandi esemest, nõuda selle hüvitamist teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu, kui kahju ei ole tingitud mõne üksiku korteriomaniku ega korteriühistu kohustuse rikkumisest.

Kolleegiumi otsuse punktidest 18 ja 19 nähtuvat kahju hüvitamise nõuet tuleb pidada uudseks lähenemiseks, sest sellist nõuet ei kvalifitseerita võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 jj järgi. See tähendab, et kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks ei pea olema tõendatud, et korteriühistu rikkus oma kohustusi ja et see rikkumine oli kahju põhjuseks. Kuna kohustuse rikkumise tuvastamine (s.t kas kohustust rikuti või mitte) ei ole kõnealust liiki nõude korral oluline, ei saa tõusetuda ka küsimust, kas rikkumine oli vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ja 2).

Käesoleva artikli autor uuris maa- ja ringkonnakohtute jõustunud kohtulahendeid, kus viidati kolleegiumi otsusele. Artikli autor soovis teada saada, kas menetlusosalised ja kohtud on kolleegiumi otsuse punktist 18 õigesti aru saanud ning kas kohtud on selles punktis välja pakutust eeskuju võtnud.

• korteriomand
,
• kohustuse rikkumine