Kokkuvõte

Konkurentsiõiguses nimetatakse oluliseks vahendiks ettevõtja infrastruktuuri, võrgustikku, teenust või muud sisendit, mida teisel ettevõtjal ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele juurdepääsuta ei ole tal võimalik asjaomasel kaubaturul tegutseda. Olulist vahendit omava ettevõtja puhul on tegemist turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja ühe alaliigiga. Olulise vahendi omanik või valdaja ei või keelata konkurentidele juurdepääsu olulisele vahendile ega kehtestada juurdepääsuks ebaõiglaseid tingimusi – vastasel juhul võib tema käitumine olla kvalifitseeritav turgu valitseva seisundi kuritarvitamiseks.

Aja jooksul on Euroopa Liidu kohtud pidanud lahendama mitut olulise vahendiga seonduvat kaasust, mille tulemusena on kujunenud välja üsna selged hindamiskriteeriumid, mille abil saab tuvastada olulisele vahendile juurdepääsu andmise kohustuse rikkumise, ning mis panustasid ühtlasi ettevõtjate põhiõiguste ja moonutamata konkurentsi kaitsmise vahel õige tasakaalu leidmisesse.

Artiklis antakse ülevaade nendest kohtuasjadest ning varasemast Euroopa Kohtu ja mõnevõrra ka Eesti kohtupraktikast. Artikli eesmärk on analüüsida olulise vahendi doktriini arengut kohtupraktikas ja selgitada selle praktika käigus välja kujunenud hindamiskriteeriumeid. Samuti toob autor välja viimaste digituru kaasuste (Google Shopping ja Android Auto) kontekstis tõusetunud küsimusi ja analüüsib, kas seni kujunenud olulise vahendi doktriini rakendamispraktikat võib digiturgudel jätkuvalt pidada asjakohaseks.

• konkurentsiõigus